Metsaomanikud: täiendav raiepiirang jätaks tuhanded maainimesed tööta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1554437880000 | amCalendar}}
Metsa ülestöötamine.
Metsa ülestöötamine. Autor/allikas: SCANPIX / POSTIMEES

Eesti Erametsaliit leiab, et kui keskkonnaministeerium kehtestaks täiendavad raiepiirangud jäävad kümned tuhanded maainimesed mitmeks kuuks tööta.

"Keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi. Metsasektoris töötab üle 30 000 inimese, enamus neist maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks raiete keelamine kuudeks sissetulekuta jäämist," seisab reedel edastatud pöördumises, milles teatatakse, et otsuse taga on "roheäärmuslased."

Metsamees Karl Lister ütles, et on sügavalt nördinud välja pakutud uue piirangu üle.

"Nende piirangute taga on inimesed, kes töötavad linna kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Selline piirangu ettepanek on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ja elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida," sõnas Lister.

"Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mis jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks," lisas Lister.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link ütles, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha.

"Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti," rääkis Link.

Metsasektor on maapiirkondades tema sõnul üks väga olulisi tööandjaid. "Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad," sõnas Link.

Metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul teeb väga suur osa metsaomanikest kevadisel ajal raietöid vastutustundlikult. Tihti on just mai või juunikuu aasta kõige kuivem aeg, kus pinnasekahjustused on kõige väiksemad.

"Metsas töötavad inimesed teavad, et metsatöid saab ka kevadisel ajal teostada nii, et nende mõju lindudele ja loomadele on võimalikult väike. Näiteks tuleb valida puistud, mida linnud pesitsuspaikadena ei eelista," rääkis Ehrpais.

Mikk Link lisas pöördumises, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi.

"Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik," lisas Link.

Eesti Erametsaliit edastab oma pöördumise keskkonnaministrile. Pöördumisega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit.

Praegu kehtib raierahu riigimetsades 15. aprillist 15. juunini. Eesti oleks ainus riik siin regioonis, kus taoline ka erametsades rakendatav piirang kehtiks. Lisaks on Eesti Euroopas esirinnas piirangutega metsa osakaalu poolest, kus raietööde teostamine on kas täiesti keelatud või rangete piirangutega.

Eesti metsa Abiks vastulause

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks hinnangul on erametsaliidu teate näol tegemist tendentslikult esitatud eksitava infoga, mis ei kajasta adekvaatselt ei metsamajanduse ega selles sektoris töötavate inimeste olukorda ning tekitab küsimuse, kas nn roheäärmusluse esindajaks on ka RMK, kes kahekuisest raierahust kinni peab.

"Samuti soovitakse teatega naeruvääristada ja sildistada raierahu palunud organisatsioonide esindajaid, nimetades neid alusetult "asjatundmatuteks ja eluvõõrasteks linnainimesteks", kes tahtvat maainimeste elu kontrollida, teatas Eesti Metsa Abiks pressiteates.

"Kahe-kuuse raierahu hoidmist roheäärmusluseks sildistavas pöördumises räägitakse "kümnetest tuhandetest maainimestest", keda raiepiirangud väidetavalt mõjutaksid. Tegelikult on Eesti metsasektoris hõivatud küll 30 000 inimest, aga konkreetselt metsamajanduses töötab neist vaid 5000. Seega on pöördumise esitajad kajastanud maainimestena suures osas just puidutööstuse muudes sfäärides tegutsejaid, kellest paljud töötavad ka linnakontorites. Metsamajandussektoris töötajate arv on 21. sajandil kokkuvõttes küll pea poole võrra vähenenud, aga seda ilmselt harvesteride suure kasutuselevõtu tõttu," leiab eesti Metsa Abiks.

Organisatsiooni hinnangul on ka ekslik eeldada, et kõik mainitud 5000 metsamajandustöötajat tegelevad aastaringselt raiumisega.

"RMK eeskujule tuginedes tasub raierahu ajal keskenduda pigem istutustöödele ja ka traditsiooniliselt kuulub istutustööde aeg just kevadsuvisesse perioodi. Riigimetsades kehtestati raierahu juba 2002. aastal, kui Eesti majandus tervikuna ja ka meie puidutööstus olid tänasest palju nõrgemas olukorras, kusjuures RMK istutustööd planeeritakse valdavalt kevadsuvisesse perioodi. Kuna erametsades on uuenemisega märksa kehvemad lood kui riigimetsades ja uuendatakse vaid ligikaudu üks viiendik lankidest, siis võiks eeldada, et raierahu pidamisega saaks suunata erametsade majandajaid senisest enam istutustöödega tegelema. Erametsade edukam uuenemine oleks metsamajanduslikus mõttes aga kahtlemata suur edasiminek."

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: