Lätis nõudsid haridustöötajad palgatõusukavast kinni pidamist
Riias kogunes seimi ette mitu tuhat haridustöötajat nõudmisega, et uus valitsus täidaks eelmise koalitsiooni vastu võetud palgatõusu graafikut. Läti haridusminister kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et koolidesse suunatavat raha kasutatakse ebaefektiivselt ja vaja on reformida kogu haridussüsteemi. Õpetajad omakorda kaaluvad streikimist.
Seadused on täitmiseks, võis lugeda parlamendi ette kogunenud haridustöötajate plakateilt. Kui juba õpetajad tänavaile tulevad, on riigis midagi väga viltu, ütlesid täna paljud. Õhupallidele kirjutatud 750 eurot tähendab alampalka, mida pedagoogid selle aasta 1.septembrist peaksid saama. Praegu on väikseim töötasu 710 eurot. Riigi keskmine on üle tuhande, nii et õpetajad teenivad vähe mis vähe. Eelmise valitsuse kinnitatud graafiku järgi pidanuks alampalk tõusma kolme aasta jooksul järk-järgult 900 euroni, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Üks Riia õpetaja Liana ütles, et haridustöötajad on ausad maksumaksjad, kes ei suuda sellise sissetulekuga endale põhivajadusi tagada, olgu selleks katus pea kohal, riided või elukoht.
Veel üks õpetaja, Avine, lisas, et kõrgharidusega inimesed, kes koolides töötavad ning kellest paljudel on ka magistrikraad, saavad 500 eurot kuus kätte. "See pole nendele inimestele vääriline tasu," sõnas ta.
Strazdumuiža õpetaja Sarmite sõnul ei täideta seadust. "On ju vastu võetud otsus, et septembrist tõstetakse palka. Nüüd öeldakse, et raha pole," ütles Sarmite.
Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühingu esimees Inga Vanaga selgitas olukorda. "Praegu on pooleli üle 15 erineva reformi. Meie riigi probleem on see, et teeme hariduse eelarvest suuri investeeringuid taristusse, kuid samas on meie õpetajate palgad ühed madalamad Euroopas," märkis Vanaga.
Läti valitsusjuht Krišjanis Karinš on mitu korda toonud eeskujuks Eestit. Nii ka täna.
"Raha eraldame me haridusele rohkem kui eestlased, samas on neil õpetajatel kõrgemad palgad. Miks? Sest Eestis on haridussüsteem korda tehtud," ütles Karinš.
Läti uue valitsuse meelest vajatakse koolivõrgu reformi kõrval ka sisulisi muutusi.
Läti haridus- ja teadusminister Ilga Šuplinska lausus, et omavalitsused ei pane pooltühje koolimaju kinni, sest mõistavad, et need aitavad maal elu alles hoida. "Samas õpetajad, kes seal töötavad poole või väiksemagi koormusega, ei tunne oma tööst rõõmu ega mõtle kvaliteedile. Nad töötavad selle nimel, et ise toime tulla," märkis minister.
Läti haridus- ja teadustöötajatel on 24 000 liikmega Läti suurim ametiühing. Kolmapäeval saavutasid nad kokkuleppe, et 40 euro suuruseks palgatõusuks vajatavaid miljoneid püütakse siiski leida.
Toimetaja: Aleksander Krjukov