Aastaid tagasi, majanduslanguse ajal, öeldi õpetajatele, et raha pole ja palka tuleb vähendada. Nüüd on eelmine valitsus lähiaastate palgatõusu graafiku kinnitanud, kuid uus koalitsioon ei soovi seda täita. Paradoks - Läti on nende Euroopa riikide seas, kes suunavad eelarvest haridusse kõige rohkem raha, ainult et pedagoogide alampalk on üks väiksemaid - vaid 710 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti õpetajad on selle olukorra tõttu, mis palju aastaid kestab, sügavalt solvunud. Jutt reformidest on seni olnud ka pelgalt jutt. Praegugi tundub, et ka järgmise aasta eelarve koostamine jõuab kätte enne, kui lätlased jõuavad üleüldse läbi mõelda, milliseid reforme oleks vaja ja võimalik läbi viia.

Kümmekond päeva tagasi seimi ees peetud pikett sundis poliitikuid otsima septembrist lubatud 40 euro suuruseks palgatõusuks raha. Läti Loto dividendidest ja Läti Panga kasumist suurem osa vajalikest miljoneist leitigi, kuid osa on ikka veel puudu.

Ametiühing hakkab valmistuma streigiks ja aprilli keskpaigaks peaks olema selge, millal ja kui pikk tööseisak tuleb. Vastuolud on palju sügavamad kui 40-eurone palgatõus.

"Oluline roll on reformidel, mis on praegu päevakorral ja mis võivad teatud mõju anda alles mingi aja pärast. Kuid oluline erinevus Eestist on see, et seal on poliitikud suutnud õpetajaid väärtustada," rääkis Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühingu esimees Inga Vanaga.

Haridusministeeriumi uued juhid näevad väiksemates koolides kümne 0,2 kohaga õpetaja asemel kaht täiskoormusega õpetajat, mis omakorda tähendab muutusi ainete arvus ja õppe sisus. Õpetajaid aga ajab närvi uue haridusministri seisukoht, et paljud Läti koolid on praegu pigem sotsiaal- kui haridusasutused ja et süüdi on selles ka koolitöötajad ise.

"Koolides on väga palju neid, kes elavad tavapärases rütmis. Olen alluv ja palun kindlustage mulle palgatõus ja tulevik. Lähen tööle ja täidan oma ülesandeid. Kui hakata rääkima arengust või elementaarseist muutustest, tekib kohe vastuseis," rääkis haridus- ja teadusminister Ilga Šuplinska.

Samad probleemid on aga ka kõrgkoolides. Vaid 15 protsenti nende töötajatest kinnitab, et nende palk on tänavu tõusnud.