Kratt, teisisõnu tehisintellekti rakendus või robot, on üha rohkem muutumas meie elus nähtamatuks abimeheks, kes suhtleb meiega lihast ja luust klienditeenindaja asemel, aitab taksot tellida, pakke kätte tuua, aga on abiks ka politseile kiiruseületajate või ebaseaduslike metsategijate tabamisel. Kuna tehisintellekti rakendused põhinevad andmetel, on Eesti riik võtnud eesmärgiks soodustada avaandmete kasutamist, et ettevõtted saaksid nende abil edukamalt tehisintellekti rakendusi ehk kratte luua.

Kratid aitavad protsesse kiirendada

Kõige suuremat väärtust loovad kratid kindlasti erasektoris, kus on võimalik tootlikkust ja efektiivsust enim kasvatada. Praegu on kratid tõenäoliselt kõige nähtavamad klienditeeninduses, kus mitmed ettevõtted nagu Telia, LHV Pank, Monese, Lattelecom, Tallink ja Eesti Energia kasutavad chatbot´e ehk vestluskratte, kes jagavad ettevõtte kodulehel vastuseid enamlevinud küsimustele.

Kuna paljud klientide küsimused on enamasti sarnased, aitab kratt ettevõttel kulusid säästa ja kliendil kiiremini vastuseid saada. Mida rohkem kratt klientidega vestleb, seda targemaks see saab ning vaid hätta jäädes suunatakse kõne edasi klienditeenindajale.

Eestis võib kratte tänavalgi näha: Starshipi robotid toovad paki otse koduukseni ja Cleveron paigaldab eramajadele nutikaid pakiautomaate, kuhu saab tellida nii ajalehti, pakke kui ka toidukaupu. Samuti kasutab Bolt (Taxify) andmeteadusel põhinevaid masinõppe algoritme, et sisemised protsessid oleksid kiiremad ja efektiivsemad ning et taksosõitja saaks mugavama sõidukogemuse osaliseks.

Lisaks võib kratt aidata kodukulusidki kontrolli all hoida, näiteks reguleerivad nutikad kontrollerid põrandakütet vastavalt elektri hinnale, sise- ja välistemperatuurile ning muudele parameetritele.

Avaandmete kasutamine

Eesti riik on krattide arendamisel selgelt maailmas esirinnas. Esimesed tehisintellekti rakendused avalikus sektoris juba töötavad ja selleks, et nii era- kui ka avalik sektor saaks kiiremini kratte enda kasuks tööle panna, on riik loonud ekspertrühma, mille ülesandeks on luua Eestis sobiv keskkond krattide arendamiseks.

Kui ekspertrühma eestvedamisel saab Eestis paika regulatiivne raamistik tehisintellekti jaoks, on see roheline tuli nii suurtele kui ka väikestele arendajatele üle kogu maailma, et tulla siia katsetama.

Eesrindliku digiühiskonnana on meil juba kogutud ja avaldatud märkimisväärne hulk andmeid, mida saavad kõik soovijad nutikate lahenduste loomisel kasutada. Tegemist on niinimetatud avaandmetega ehk andmetega, mis on tehtud igaühele avalikult ja vabalt kättesaadavaks ning millel puuduvad kasutamist ja levitamist takistavad piirangud.

Avaandmed on igaühele kättesaadavad avaandmete portaalis. Sinna saab andmeid üles laadida ja sealt saab andmeid alla laadida. Portaalis saavad inimesed temaatilisi küsimusi küsida, omavahel suhelda ja küsida riigiasutuselt andmeid, mida pole veel avaandmetena portaalis kättesaadavaks tehtud.

Lisaks tasuta kõigile kättesaadavale teabele pakub riik krattidega seotud katseprojektide käivitamiseks erinevaid struktuuritoetusi kuni 100 000 eurot projekti kohta. Avaandmete ja andmeanalüüsi kasutuselevõtuks on võimalik taotleda struktuurifondidest toetusi kuni 500 000 eurot projekti kohta, kusjuures omaosalust sellised projektid ei eelda.

Rahaliste meetmete eesmärk on vähendada avaliku sektori riski kratitehnoloogiasse investeerimisel aidates nii kaasa kõrgtehnoloogial põhinevate ettevõtete ja toodete loomisele. Rohkem infot toetuste kohta asub Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehel struktuuritoetuste alamlehel.

Avaandmete loomiseks ja avaldamiseks on töötatud välja juhend ning samuti on riigi poolt pandud paika avaandmete poliitika põhimõtted, prioriteedid ja tegevused ehk nn avaandmete roheline raamat. Teemaga tegeleb valdkondade põhiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös mittetulundusühinguga Open Knowledge Estonia ning riik pakub avaandmete kasutuselevõtmiseks tuge nii tehnilistes, juriidilistes kui ka kõikides muudes küsimustes.

Samuti tegeleb riik avaandmete detailse määratlusega, sest avaandmete loomise ja kasutamise levimiseks peab olema üheselt arusaadav, mida avaandmed tähendavad. Eeskätt on tegu ju riiklikult kõrge väärtusega andmetega, millele on ühiskondlikult suur kasu, olgu tegemist siis näiteks ravimiregistri, aadressiandmete, basseinide veeproovide või raielubasid puudutavate andmetega.

Avaandmete kasutusvõimalustega seotud küsimusi avame lähemalt 18. aprillil toimuval avaandmete foorumil, kuhu ootame kõiki andmete valdajaid, kasutajaid, praktikuid ning kodumaised ja rahvusvahelisi eksperte ja kus arutletakse, missuguseid riigi andmeid võib pidada avalikeks andmeteks ja milline info peaks ka edaspidi jääma juurdepääsupiiranguga, et kaitsta inimeste privaatsust.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.