Tehisintellekti võib tabavalt tuleviku kaudu mõtestada nõnda: "parim viis tulevikku ennustamiseks on see leiutada". Tehisintellekti (artificial intelligence, AI) võib näha kui arvutisüsteemi omadust täita funktsioone, mis on tavapäraselt omased inimmõistusele. Näiteks on nendeks funktsioonideks arutlemine ja õppimine¹. Kui me demokratiseerime tehisintellekti ja teeme selle kättesaadavaks kõigile inimestele, siis edendame majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning aitame inimestel saavutada rohkem. Mis roll on selles kontekstis haridusel?

Ka professor Margit Sutropi² eestvedamisel valminud "Eesti haridusvisioon 2035" koostamisel lähtusid teadlased tõdemusest, et me praegu veel ei tea, millised on tulevikuametid ja mis tehnoloogial nad põhinevad.

Visiooni keskmes on õpivõime ja enesejuhtimisoskuse kujundamine. Tehisintellekti eesmärk selles kontekstis lihtsustada õpetajate tööd ja arvestada õppija eripäradega ning ainult temale omaste tunnustega. Selliselt kogeb õpilane teadmiste omastamisel positiivseid tundeid – innustub veelgi, soovib rohkem teada ja arendab enda tugevusi.

Võtmesõna hariduse ja tehisintellekti mõtestamisel defineerib koostöö ja parimate lahenduste otsimine. Kui õpilaste vajaduste kaardistamise teeb tehisintellekt, saavad õpetajad oma aega kokku hoida ja keskenduda põhjalikumalt otsekontaktile õpilasega. Ka president Kersti Kaljulaid³ osutas lihtsale näitele, et tema poja arvates on inglise keele õpik igav, sest seal tuleb kirjutada laste jaoks üksluiseid kirjeldavaid lauseid.

Presidendi sõnul on probleem selles, et lapsed õpivad inglise keelt ennast, mitte kuidas ja mis olukordades erinevaid sõnu kasutada. Neid muresid saab lahendada tehisintellekti kaudu selliselt, et lapsed õpivad võimalikult põnevas ja mängulises ning motiveerivas keskkonnas. Tänaste laste ellusuhtumine ja õpivõime loob meie tuleviku.

Tehisintellekti areng toimub erinevates valdkondades meditsiinist ärini. Meie ühine väljakutse ja vastutus on arvestada eetiliste ja sotsiaalsete mõjudega. Eetika ja tehnoloogia peavad käima käsikäes. Kokkuvõttes on vanemad ja õpetajad need, kes on lastele eeskuju kaudu eetilise, lugupidava ja koostööl põhineva käitumise eeskujud.

Tehisintellekt on tööriist ja suur võimaluste allikas ning meie ülesanne on selle kaudu luua lastele võimalikult põneva ja arendav keskkond. Koostöö, hinnanguvaba tagasiside ja ühine probleemide lahendamine ehk suhtlemine on tehisintellekti tuleviku diskursuse olulisemad väljakutsed.

¹ "Kas tehisintellekti kasvuraskused on ületatavad?", Katre Rugo, Karmen Turk, Jari Romanainen. Riigikogu Arenguseire Keskuse kogumik Pikksilm.

² "Margit Sutrop: Paindlikud õpiteed – tulevikuhariduse suurim muutus", Postimees.

³ "Muutunud maailm nõuab uut lähenemist ka laste õpetamisele", Kersti Kaljulaid, Õpetajate Leht.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.