Ansip: valeinformatsioon on uuenenud ({{commentsTotal}})

{{1548314160000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel kõnelesid president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip neljapäeval sellest, kuidas võidelda Euroopas väärinfoga.

Euroopas ja mujal maailmas proovitakse ühiskondlikesse aruteludesse ja demokraatlikesse protsessidesse järjest enam sekkuda varjatud ja väljastpoolt organiseeritud inforünnakutega. Võltskontod ja trollid on saanud sotsiaalmeedia lahutamatuks osaks. Neid kasutatakse võltsuudiste, väärinfo ja ühiskonda lõhestavate sõnumite levitamiseks.

83 protsenti eurooplastest arvab, et võltsuudised on ohuks demokraatiale. 73 protsenti internetikasutajatest on valimiste eel mures internetis leviva info usaldusväärsuse pärast.

Vaata järele, millest Ansip ja Kaljulaid rääkisid

Seminaril Maarjamäe lossis arutasid Kaljulaid ja Ansip, kui suur probleem väärinfo vohamine on ja mida selle vastu ette võtta. Mida saavad teha valitsused, mida EL-i institutsioonid ja mida iga inimene ise.

Kaljulaid rääkis, et valeinfoga võitlemisele võiks läheneda akdeemiliselt ning Eestis võiks olla uurimiskeskus, mis iga päev sellega tegeleks. Tema sõnul aga ei tohiks valeinfoga võitlev asutus olla täitevvõimu osa, vaid sõltumatu.

Kaljulaid ütles, et libakontode sulgemine on täna muutunud võrdlemisi lihtsaks ning kuna eesti keeleruum on väike, siis on siin seetõttu ka lihtsam kasutada meetodeid libakontode tuvastamiseks.

Ansip rääkis, et valeuudiste puhul tuleb silmas pidada seda, et inimestel on terve mõistus ning nad on võimelised eristama tõde ja valet.

Ansipi sõnul on valeinfo tänapäeval uuenenud. "Mastaap on uus, levikukiirus on uus, odavus, kampaaniate odavus. Sihistatus on uus - see, kuidas on võimalik jõuda sinu poolt soovitud sõnumiga konkreetse persoonini," rääkis ta.

Ta lisas samas, et paljudel juhtudel ei põhine mõjutuskampaaniad üldsegi valel, vaid muudetakse info rõhuasetust.

Kaljulaid vaidles Ansipile vastu, öeldes, et tema hinnangul ei ole alati lihtne aru saada, mis on tõde ja mis mitte.


President Kersti Kaljulaid Autor: Siim Lõvi/ERR

Ansip tõi välja, et uuringute kohaselt on Balti riikides inimesed immuunsemad igasuguste mõjutamiste suhtes kui teised. Samuti näitavad uuringud, et kuigi arvatakse, et noored inimesed, kes veedavad palju aega internetis, on kergesti manipuleeritavad ja vanemad inimesed mitte, siis tegelikult on olukord vastupidine.

"Inimeste tervesse mõistusse tuleb uskuda, aga see detekteerimine, libakontode tuvastamine, sotsiaalplatvormide survestamine peab olema teadlik tegevus," lisas ta.

Nii Kaljulaidi kui ka Ansipi hinnangul peaks Eesti tegema väärinfoga võitlemisel koostööd teiste riikidega.

Poolteisetunnist arutelu juhtis ajakirjanik Indrek Treufeldt.

Ansip rääkis õhtul samal teemal ka ETV saates "Ringvaade". Ta kinnitas, intervjuus, et libauudised ja trollimine on valimiste eel ohtlik.

"Pärast 2016. aasta Ameerika presidendivalimisi Euroopas pole enam ühtki riigipead või valitsusjuhti, kes arvaks, et trollimine - õigem oleks nimetada desinformatsiooni kampaaniad - ei oleks demokraatlikele valimistele ohtlikud. On," rääkis ta.

"Võib-olla kolm aastat tagasi ei oleks meie siin Eestis osanud arvata, et Euroopas valitseb täielik üksmeel selles osas, et desinformatsiooniga tuleb organiseeritult tegeleda. Justnimelt USA valimiste tõttu, Brexiti tõttu, ka mitmete teiste Euroopas toimunud valimiste tõttu, samas ka Cambridge Analytica skandaali tõttu inimesed on teadvustanud, kuivõrd ohtliku nähtusega on tegemist," lisas ta.

Küsimusele, kas on mingit tõestust, et Donald Trump sai USA presidendiks tõenäoliselt tänu trollimisele, vastas Ansip, et valeinfot levitati küll palju, kuid selle mõju valimistulemustele ei ole teada.

"Seda, et palju oli trollimist, võime kindlalt väita, aga milline oli kõigi nende manipulatsioonikatsete mõju valimistulemustele, seda mina küll väita ei võta. Ameerikas kongressis kuulamised seisavad alles ees, nii et ei ole mina see, kes hakkab ütlema, mis Ameerikas toimus või toimumata jäi. Küll ma tean seda, et Euroopa Liidus meie välisteenistuse East StratCom on tuvastanud enam kui 4700 erinevat desinformatsiooni juhtumit. Seda on päris palju," ütles ta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: