Analüütik: käibemaksu väiksema laekumise põhjused pole veel lõpuni selged ({{commentsTotal}})

Toidupoe kassa.
Toidupoe kassa. Autor/allikas: Coop

Mõned võimalikud käibemaksulaekumise aeglustumist põhjustanud faktorid ei selgita kogu alalaekumist, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Eesti Kaupmeeste Liit seostab käibemaksu laekumise pidurdumist nii aktsiisipoliitika kui ka Soome turistide ostude vähenemisega.

Rahandusministeerium vähendas neljapäeval avaldatud kevadises majandusprognoosis tänavuse aasta käibemaksutulu prognoosi 55 miljoni euro võrra.

Mertsina ütles ERR-ile, et põhjuseks on eelmise aasta teisest poolaastast, täpsemalt sügisest alanud ja ka selle aasta esimese paari kuuga aeglustunud käibemaksu laekumiste kasv ning võib prognoosida, et käibemaksubaasi komponendid annavad ka sel aastal tagasihoidlikuma panuse.

"Eelmise aasta käibemaksu alalaekumise täpsemaid põhjuseid tuleb veel analüüsida, sest majanduse nominaalkasv oli siis tugev ja aasta teisel poolel see isegi kiirenes veidi. Sealhulgas paranes aasta teisel poole ka jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv," sõnas ta.

Turistidega ei saa Mertsina sõnul käibemaksu alalaekumist seletada, sest nende, sealhulgas ka soomlaste kulutused Eestis suurenesid.

"Samuti ei paneks ma seda ka alkoholitoodete müügi süüks. Küll aga võidi mõnes tegevusalas, näiteks ehituses ja kinnisvarasektoris investeeringute ja toodangu arvelevõtmine nihutada tegelikust tootmisest muule ajale. Ilmselt seletaks ka see vaid osa käibemaksu alalaekumise põhjusest," tõdes panga peaökonomist.

Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil leidis vastupidiselt, et kogemuste põhjal on käibemaksu alalaekumise taga üldjuhul aktsiisidega ülepingutamine, mis viib nii maksupettusteni kui ka musta turuni.

"Tubakakategooria on väga suure käibega ning see on Eesti turul olnud järsus languses – viis protsenti aastas. Selle asemel on kasvanud kindlasti päris must turg, aga ka piirikaubandus. Väga suur mõju laekumata käibemaksule on Lätist ostetud akoholil," sõnas ta.

Peili sõnul võib ka teoretiseerida, et keegi suutis jälle mõne kütusega seotud maksupettuse välja mõelda, näiteks müüa hiiglaslikus koguses kütust "enda tarbeks".

Ettevõtetevahelises ehk B2B müügis on Peili sõnul osas sektoritest näha käibelangusi ja seda, et äriaktiivsus on langustrendis. Ta märkis, et hetkel on need müügid võrreldes 2017. aastaga miinus kaks kuni kolm protsenti. Ka 2019. aasta esimene kvartal on tagasihoidlikus miinuses.

Lisaks pidas Peil oluliseks käibemaksulaekumise mõjutajaks ka Soome turistide vähenenud oste Eestis.

Ministeerium: piduriks olid ehitus, sõidukimüük ja hulgikaubandus

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste vastas ERR-i küsimusele käibemaksutulude prognoosi vähendamise põhjuste kohta, et rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos korrigeeris selle aasta käibemaksu tulu prognoosi 2,495 miljardile eurole võrreldes riigikogus vastu võetud 2019. aasta riigieelarves prognoositud 2,55 miljardi euroga.

Kivestiku sõnul on tegevusaladest kasvanud käibemaksu tasumine enim jaekaubanduses ja energeetikas, aga samal ajal on selle tasumise kasv selgelt pidurdunud ehituses, mootorsõidukite müügis ja hulgikaubanduses.

"Kahe kuuga on ehituse ja mootorisõidukite puhul tasumised kokku väiksemad kui aasta varem," ütles analüütik.

Käibemaksubaasi komponendid kasvavad uue prognoosi järgi tänavu 6,8 protsenti. Kasv on aeglasem, kui 2019. aasta riigieelarve aluseks olnud 2018. aasta suvine prognoos ette nägi. Võrreldes mullu suvel prognoosituga ootab ministeerium nüüd madalamat valitsussektori investeeringute ja kodumajapidamiste investeeringute taset, vähenenud on valitsussektori majandamiskulude ning töötajate hüvitiste prognoos.

"Kodumajapidamiste investeeringutes ootame varem prognoositust madalamat elanike kinnisvarainvesteeringute taset ehk tagasihoidlikumaid soove endale eluase soetada," tõi Kiveste välja. "Uus eratarbimise mahu prognoos ületab pisut suvel oodatut, kuid vaatamata eraisikute tugevale finantsseisule ning üle ajaloolise keskmise olevale kindlustundele on inimesed tarbimisotsuste tegemisel ettevaatlikud ja säästumäär on tõusnud. Lisaks on prognoositud varimajanduse väikest vähenemist prognoosiperioodi jooksul."

2019. aasta algusesse plaanitud alkoholi aktsiisimäärade tõusu tühistamise mõju käibemaksu laekumisele on ministeeriumi analüütiku hinnangul suhteliselt väike. Alkoholi aktsiisitõusu tõttu aeglustub alkohoolsete jookide hinnakasv ja seetõttu on oodata ka väiksemat käibemaksutulu, kuna käibemaksu summa sõltub muu hulgas aktsiisimäärast.

Kokkuvõttes kasvab tänavu käibemaksu tulu 7,1 protsenti.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: