Selleks aastaks prognoosib rahandusministeerium majandusele 3,1-protsendilist kasvu, mis on pisut vähem kui möödunud aastal. Järgmiste aastatega aeglustub majanduskasv veelgi, jäädes palgakasvule üha enam alla.

Tänavu kasvavad palgad prognoosi kohaselt 4,2 protsenti. Tööpuudus püsib madal ja tööhõive on kõrge, nii et kasvada sel enam ruumi polegi.

Eesti majandus kasvab tänavu seega jõudsalt, ent aastast 2020 jääb kasv väiksemaks. Juba möödunud aasta lõpus laekus makse vähem kui riik kulutusi tegi, nii et eelarve jäi nii nominaalsesse kui ka struktuursesse puudujääki. Kui valitsus hiljemalt järgmisest aastast oma kulutusi kärpima ei asu, käriseb struktuurne eelarveauk veelgi.

Möödunud aasta üllatas rahandusministeeriumit negatiivselt kahel viimasel kuul. Veel eelmise aasta teises pooles olid prognoositegijad kindlad, et eelarve on ülejäägis, kuid viimased kaks kuud panid sellele põntsu. Eeskätt tuleneb see oodatust suurematest kuludest. Näiteks dividende laekus 17 miljonit eurot prognoositust vähem, kuid see oli varem ette teada. Pensiodele kulus 10 miljonit eurot oodatust rohkem (ca 0,5 protsenti pensionite kogumahust), vanemahüvitisele 14 miljonit eurot enam, investeeringuteks 60 miljonit plaanitust enam.

Aktsiiside alalaekumist kompenseerisid muude maksude ülelaekumised, nii et selles ministeerium alalaekumisel süüd ei näe. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 26 miljonit eurot enam, juriidilise isiku tulumaksu aga 35 miljonit eurot vähem. Sotsiaalmaksu laekus 45 miljonit eurot enam, käibemaksu aga 55 miljonit eurot vähem. Alkoholiaktsiisi laekumises võrreldes prognoosituga muutust pole, tubakaaktsiisi laekus 7 ja kütuseaktsiisi 8 miljonit prognoositust vähem.

Järgmiseks aastaks prognoosib ministeerium kokku juba 52 miljoni euro võrra alalaekumist.

Piirikaubanduse osakaal kogu müügist on umbes 26 protsenti. Soomlaste ostud Eestis on vähenenud ja prognoosi järgi kasvavad nende ostud Lätist. Piirikaubanduse osakaalule kasvu enam ei prognoosita, ent langust samuti mitte.

Rahandusministeeriumi sõnum uuele valitsusele on konkreetne: selleks, et eelarve struktuurne puudujääk edasi ei käriseks, tuleb järgmisest aastast alates hakata kulutusi kõvasti kärpima. See tähendab, et nii mitmedki kulukad valimislubadused tuleb mõneks aastaks ilmselt kõrvale jätta.

"Eelmise aasta oodatust kehvem eelarvepositsioon omab mõju ka järgmistele aastatele. Käesoleva aasta eelarve on küll paremas seisus kui eelmistel aastatel, aga hiljemalt aastal 2020 tuleks hakata tegelema selle eelarvepositsiooni parandamisega, et jõuda lähemale tasakaalule ja tegelikult ka hilisematel aastatel kompenseerida tekkinud puudujääki ülejäägiga," kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ERR-ile.

"Aktsiisid on stabiliseerunud. Alkoholiaktsiisi osas meie ootused ei ole viimase poole aastaga muutunud, kui aktsiisimäradesse muutusi ei peaks tekkima, aga kokkuvõttes maksud laekuvad veidi vähem, kui me eeldasime käesolevasse aastasse ja see vähem laekumine süveneb aastal 2020," lisas Kirsipuu.

Eelmise aasta struktuurne puudujääk oli 1,4 protsenti SKP-st, kuid pidanuks olema parem, kuivõrd majandus on kasvufaasis. Seetõttu vajab eelarvepositsioon vähemalt 0,5 protsendi võrra parandamist. Käesoleval aastal eelarve kohest korrektsiooni ei vaja, kuid valitsus peaks ära ootama rahandusministeeriumi suveprognoosi ning selle järgi oma samme seadma.

Nominaalne positsioon on samuti miinuses ning see paraneb iseenesest alles 2023. aastaks. Vahepeal peab liikuma kogu aeg positsiooni paranemise suunas.

Eelmise aasta struktuurne miinus oli nii suur, et see ületab kõigi eelnevate aastate plussi. Parandamisvajadus on 2020. aastal 100 miljonit eurot, mis aasta-aastalt kasvab, nii et 2021. aastal on parandamisvajadus juba üle 400 miljoni euro. Olukord leeveneb alles 2023. aastal. Tänavu on parandamisvajadus veel minimaalne.

Rahavood on reservide kasutuselevõtu tõttu negatiivsed. Reserve ei saa lasta nulli, muidu tekivad likviidsusriskid. 2023. aastaks on Eesti jõudnud miinimumi piirile ja siis tuleb tõsta riigi võlakoormust, et reservide kahanemine ei jätkuks.

Eesti maksukoormus on alaneva trendiga. 2023. aastaks väheneb tase kokku 32,5 protsendini, mis on tuntavalt EL-i keskmisest tasemest vähem.

Eesti Pank on seisukohal, et eelarve puudujääk tuleb võtta õppetunniks ning eelarve struktuurne tasakaal tuleb saavutada võimalikult kiiresti, sest muidu muutub valitsusel iga aastaga järgmise aasta eelarve koostamine üha keerulisemaks.

"See kindlasti on olnud halb uudis, et eelarve oli nüüd möödunud aastal miinuses, samal ajal kui majandus tervikuna kasvas, eelarve tulud kasvasid kiiresti. Valitsusele tegelikult on väljakutse see, et meil on head ajad, aga me teame, et kasv järgmistel aastatel jääb aeglasemaks, seda ju tegelikult näitab ka rahandusministeeriumi prognoos. Ehk et järgmiste aastate eelarvet või eelarveid kokku panna on kindlasti keerulisem, aga me ei tohiks ka ära unustada, et majanduses tervikuna on head ajad ja tegelikult majandus ei vaja täiendavat stiimulit valitsuse poolt," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Peaminister Jüri Ratas (KE) kinnitas ERR-ile, et võtab ministeeriumi prognoosiga antud signaali väga tõsiselt.

"Ma arvan, et tulevane valitsus peab esimesena võtma kabinetinõupidamisele ette selle, mis on täna eelarveline seis ja paeb mõtisklema siis selle üle, kas neid muutusi on vaja teha juba kevadel või sügisel, kui on lisaeelarve. Selge on see, et neid muutusi on vaja teha selle aasta aprillikuus, kui arutatakse riigieelarvestrateegiat," ütles Ratas.

Rahandusministeeriumi üldine diagnoos majandusele on aga pigem hea.

"Meie majanduse kõrgkonjunktuur on tõenäoliselt möödas võrreldes eelmise aastaga, samas ootame jätkuvalt sellist stabiilset majanduskasvu. Meie ekspordipartneritel küll on minemas halvemini järgmistel aastatel võrreldes eelmise aastaga, aga Eesti majanduskasv on siiski võrdlemisi hea ja võib-olla inimesi rohkem puudutab palgakasv ja inflatsioon. Inflatsioon on järsult vähenemas käesoleval aastal, võrreldes eelmise aastaga jõudis sinna kahe protsendi juurde ja jääb tõenäoliselt sinna lähedale püsima. Ja palgakasv püsib ka jätkuvalt kiire," ütles Kirsipuu.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on üheks aluseks, mille põhjal valitsus koostab riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023.