Õppuse Locked Shields parimad küberkaitsjad olid prantslased ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud NATO küberkaitseõppus Locked Shields, kus NATO liikmesriikide meeskonnad said harjutada võitlust küberrünnete vastu. Parimateks küberkaitsjateks osutusid üheksandat korda toimunud õppusel prantslased.

Õppuse stsenaariumi kohaselt oli suure küberründe alla sattunud keset Atlandi ookeanit asuv NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik Berylia - arvutite teel rünnati riigi kõiki elutähtsaid süsteeme ja NATO liitlased, teiste seas ka 45-liikmeline Eesti küberkaitse meeskond, oli saareriigile appi tõtanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti meeskonda juhtinud riigi infosüsteemi ameti (RIA) infoturbe käsitlemise osakonna juht Tõnu Tammer selgitas, et probleemid, mida õppuse käigus tuli lahendada, muudkui kuhjusid.

"Maha on võetud erinevaid servereid endid, välja on vahetatud erinevaid kodulehti propaganda vastu, pihta on saanud elektrisüsteem, pihta on saanud veevarustus, pihta on saanud sadam," loetles ta.

Berylia ja sellevastane rünne on tegelikult osa iga-aastase küberkaitseõppuse Locked Shields stsenaariumist. Küberrünnete eest hoolitseb õppuse keskuses toimetav punane tiim, mille vastu seisavad erinevates pealinnades tegutsevad 23 liitlasmeeskonda.

Eestis paikneva NATO küberkaitsekeskuse korraldatud õppuse juht Lauri Luht ütles, et osalejate vaatest on asi nii reaalne kui võimalik.

"Siin on vimkasid iga nurga peal neile ette nähtud ja eks loomulikult see õppus ongi see. Umbes kuue kuni kaheksa kuu võimalikud küberründed on surutud kahte päeva nii, et neid vimkasid on siin väga-väga kohutavalt palju," rääkis Luht.

Parimaks meeskonnaks tunnistati tänavu prantslased. Prantsusmaa meeskonna esindaja kaptenmajor Vincent ütles, et õppus paneb õigustatult kaitsemeeskonnad viimse piirini proovile.

"Me peame valmistuma halvimaks, sest me ei tea, mis võib juhtuda. On väga tähtis olla valmis vastu astuma paljudele ohtudele korraga, mis võib ka päriselt maailmas juhtuda. See ei ole seega väga ebatõenäoline," ütles Vincent.

2010. aastal alustatud õppuste sari on tänaseks saavutanud täisvõimsuse, kinnitas küberkaitsekeskuse juht kolonel Jaak Tarien.

"Me oleme praegu pannud NATO küberharjutusvälja maksimumi peal jooksma. Jah, 23 meeskonda. Ühele oleks tehniliselt veel ruumi, nii et 24 võime võtta, siis jääb see NATO küberharjutusväli meile väikeseks, et sellise komplekssuse tasemega õppust teha," rääkis Tarien.

Tänavusel õppusel osales 1000 küberturbe eksperti 30 riigist.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: