Locked Shieldsil osalejad tegelevad reaalajas võrkude ja juhtimissüsteemide vastaste küberrünnete tõrjumisega, lisaks peavad meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, viima läbi digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi ja vastama meediapäringutele, teatas NATO küberkaitsekoostöökeskus. Kokku on õppuse mänguvõrgus ligi 4000 virtuaalset süsteemi, reaalajas tabab osalejaid enam kui 2500 rünnakut.

Locked Shieldsi stsenaariumi järgi satub väljamõeldud saareriik Berylia keerukas valimisjärgses olustikus küberrünnete alla, olukorda raskendavad ka rasked ilmastikuolud. Õppus erineb teistest omataolistest maailmas selle poolest, et ei lahendata mitte valmisülesandeid ega arutleta teoreetiliselt, mida tuleks teha siis, kui toimuks rünnak, vaid kaitstakse õppuseks spetsiaalselt püsti pandud reaalmaailma süsteemidega sarnaseid arvutisüsteeme vastasmeeskonna intensiivsete ja lakkamatute rünnete eest.

Rünnete tõrjumise käigus tuleb IT-spetsialistidel saada hakkama kaitsetegevuse oskusliku koordineerimisega, samuti näeb stsenaarium ette, et osalejate tähelepanu nõuavad küberruumis tegutsemise juriidilised aspektid, libauudised ning meediahuvi.

Locked Shieldsi üks eripärasid on, et tegemist on väga realistliku õppusega, mis paneb proovile ka kogenuma IT-spetsialisti: harva kukuvad päriselus nii paljud teenused korraga maha, tõrguvad ühendused, möllavad pahavarakampaaniad ja lekivad väärtuslikud andmed. Tehnilistele väljakutsetele lisaks sekkuvad mängu otsustustasand, juristid, lõppkasutajad ja ka meedia.

Küberkaitseõppus Locked Shields 2018 Autor: Siim Lõvi/ERR

Õppust korraldab NATO küberkaitsekeskus (Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence ehk NATO CCDCOE), mis on Tallinnas asuv NATO kompetentsikeskus. Umbes 60 töötajaga keskus tegeleb küberjulgeolekualase teadus- ja koolitustegevusega. Üheks tähtsamaks panuseks laiemasse küberjulgeolekusse on keskuse poolt korraldatav iga-aastane rahvusvaheline reaalajas toimuv küberkaitseõppus Locked Shields, mis sai alguse 2010. aastal.