Euroopa Liit hakkab peagi küberrünnakute korraldajaid karistama ({{commentsTotal}})

Heli Tiirmaa-Klaar
Heli Tiirmaa-Klaar Autor/allikas: Välisministeerium

Euroopa Liit võib juba sel aastal hakata kehtestama sanktsioone küberrünnakute korraldajatele, ütles välisministeeriumi küberjulgeoleku valdkonna juhtiv diplomaat.

Euroopa Liidu välisministrid võtsid mai lõpus vastu regulatsiooni, mis kirjeldab, kuidas saaks kübernormide ja rahvusvahelise õiguse rikkumise eest küberruumis sanktsioone kehtestada ning lähikuudel võidakse esimesed sanktsioonid määrata, ütles Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar ERR-ile.

"Millal täpselt, ei oska öelda, sest Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine eeldab liikmesriikide vahelist konsensust," rääkis diplomaat. "Loodame, et selle semestri sees midagi juhtub, aga kui see lükkub ka sügisele, septembrile, siis võib ka nii juhtuda. Aga on plaanis, et me teeme varsti ettepaneku mingeid sanktsioone rakendada," lisas Tiirmaa-Klaar.

Eesti kübervoliniku sõnul on sanktsioonide kehtestamise aluseks omistamine, millega tehakse kindlaks ja nimetatakse küberrünnaku korraldaja. Tema sõnul ühines Eesti eelmisel aastal esmakordselt samameelsete riikidega küberrünnakute korraldajate nimetamises, mis puudutasid Põhja-Korea ja Venemaa tegutsejatega seostatud WannaCry ja Petya lunavara ning Haagis Rahvusvahelise Keemiarelvade Keelustamise organisatsiooni sissehäkkimise katset ja ühte Hiinast lähtunud intellektuaalomandi vargust.

"Nii, et Eesti on samameelsete koalitsiooni raames läinud kaasa omistamistega. Me oleme riigisiseselt oma omistamise protseduurid välja töötanud ja arutame vastamist sellisele mittevastutustundlikule käitumisele küberruumis nii samameelsete riikidega kui ka Euroopa Liidu ja NATO kontekstis," rääkis Tiirmaa-Klaar.

Diplomaat tunnistas, et küberrünnakutele võib vastata ka muud moodi kui sanktsioone kehtestades. "Saab ka kübermeetoditega vastata, aga me peame kaaluma, mis on tõhusam. Seal on väga palju erinevaid aspekte, kuidas vastata, kuidas leida tõhusad meetmed. Praegu on riigid alles sellises arengujärgus, kus on nii ühiselt, kollektiivselt kui ka eraldi nimekirjad kokku panemisel, et kuidas me saaksime vastata halvale käitumisele küberruumis. Osadele riikidele mõjuvad teatud liiki vastureaktsioonid, teistele mõjuvad teist liiki vastureaktsioonid - nii, et me ei saa ka ühe puuga lüüa, see sõltub ka riigist, keda me tahame heidutada," rääkis Tiirmaa-Klaar.

Eesti valitsus on kokku leppinud positsiooni, mille kohaselt kehtib rahvusvaheline õigus küberruumis sama moodi nagu tavaelus ning riigid vastutavad oma tegevuse eest küberruumis. See tähendab, et Eesti seisukohast on riikidel õigus vastata neid tabanud küberrünnakutele, seda nii diplomaatilisi meetodeid kasutades kui ka küberruumis tegutsedes. Lisaks peavad riigid pingutama selle nimel, et suuta ära hoida küberrünnakuid ning takistama nende korraldamist oma territooriumilt ja infrastruktuuri kasutades, pakkudes vajadusel ka teistele riikidele tuge ja abi selliste rünnakute uurimisel ja korraldajate tabamisel, leiab Eesti.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: