Karupere jälitas Vihterpalus noort naist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Saaremaa isakaru
Saaremaa isakaru Autor/allikas: Orissaare jahimees

Möödunud nädalal Vihterpalus metsateel jalutanud naise sõnul sattus ta hirmutavasse olukorda, kui teda asus jälitama karupere.

"Umbes poolteist kilomeetrit jalutasid nad minuga kaasas, vaikselt liikudes, mind silmist laskmata," rääkis nädalavahetusel Vihterpalus Harju-Risti RMK matkateel nelja karuga kohtunud 25-aastane Triin Rast teisipäeval Postimehes.

"Jalutasin inimtühjas ja kaunis metsas Vihterpalus, kui järsku kuulsin kõva raginat. Arvasin, et see võib mõni suurem loom olla, põder ehk," jutustas omapäi RMK matkarajal liikunud naine. "Ja siis naksti, suur pruunkaru otse minu ees, ligi kümmekonna meetri peal."

"Oleks ma sirgel sammul edasi astunud, siis oleksin sellele karule otse kaissu astunud, aga ma ei ole kindel, et see on kaisutus, mida mul tol hetkel vaja oleks olnud," naeris Rast tagantjärele, kuid tunnistas, et tema esimene mõte oli jooksu panna. "Õnneks suutsin selle mõtte peast heita ja paigale tarduda," tunnistab majesteetliku loomaga kohtunud naine.

Ta proovis silmanurgast piiluda, kas karu pojad on läheduses. "Püüdsin aimata karu motiive, kuid tunne oli ühekorraga hirmutav ja kaitsetu. Olin sattunud tema koju, kus kehtivad tema reeglid ja mina olen kõigest külaline," rääkis Triin Rast Postimehele.

Peagi selgus, et see karu ei olnudki tema ainus kaasteeline. "Edasi liikudes märkasin veel kolme karu. Tundusid pojad, ehk paari aasta tagused. Võimalik, et emakaru suureks kasvanud pojad," pakkus matkaja, kelle sõnul jalutati mesikäppadega üheskoos kokku poolteist kilomeetrit. "Nad liikusid vaikselt ja aeg-ajalt peatusi tehes. Kui üksteisele liiga lähedale sattusime, liikusid nad eest ära ja ootasid mind veidi kaugemal ees, silmist ei lasknud," kirjeldas ta.

Laanest välja ja ärevust tekitanud seltskonnast eemale juhatas Rasti Eesti Metsloomade Ühingu infotelefonil tabatud abistaja. "Minu suured tänusõnad talle, sest elus esimest korda karuga silmast silma kohtumine hirmutab ikka päris ära," oli Rast heade nõuannete eest tänulik.

Zooloog Aleksei Turovski sõnul ei tasu metsas karu või mõnda muud kiskjat kohates mingil juhul jooksma hakata. Loomadel, eriti kiskjalistel, on instinktiivne jälitusrefleks. "Kui joosta näiteks noorte huntide eest, ei saa nad teisiti, kui peavad järele jooksma. Jää seisma ja kui hundid jõuavad sinuni, ei tea nad, mida peale hakata," lisab Turovski.

Samuti ei tohiks karuga kohtudes talle mingil juhul silma vaadata, sest loom võtab seda väljakutsena. Sosistada Turovski sõnul ei maksaks, pigem võiks karuga rääkida rahulikul häälel ning hakata rütmiliselt jutustades või luuletust lugedes loomast tasapisi eemalduma. Kui karu on tagakäppadel, siis ei tasu Turovski sõnul karta, sest loom tahab lihtsalt näha ja muidugi ennast näidata. Kui karu on aga madalal ja vaatab otse näkku, liigutades pead ühele ja teisele poole, siis kõlab Turovski soovitus nii: "Mine pikali, pane käed kukla peale ning ole vait ja palveta, kui oskad."

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: