"Ma arvan, et neid asjaolusid tuleks eelnevalt selgitada, sellepärast et tegu on Bildis ilmunud niisuguse väidetava lekkega, et kuskil kuluaarides on venelased selliseid nõudmisi esitanud. Venelased ise on selle Peskovi suu läbi ümber lükanud. Nii et mul allikaid, mis ütleksid, et selliseid nõudmisi on esitatud, praegu muid peale selle Bildi artikli ei ole," ütles Luik ERR-ile.

"Aga oluline on muidugi see, et venelased on praegu pandud üldse sellisesse olukorda,
kus nad võivad mingisuguseid nõudmisi ja seisukohti esitada. Kuna ameeriklased, kes juhivad läbirääkimisi, on leidnud, et osa nendest läbirääkimistest, mis puudutavad Ukraina rahu, peavad puudutama ka Euroopa julgeolekustruktuuri. Ja kuigi poliitiliselt on Euroopa riigid rõhutanud, et enne kui hakatakse arutama Euroopa julgeolekuteemasid, tuleks saavutada rahuleping, siis reaalsuses on ameeriklased ikkagi suutnud tekitada olukorra, kus Ukraina rahu ja Euroopa julgeoleku korraldust arutatakse paralleelselt. Ja see on loomulikult halb," rääkis Luik.

"Praegune Ameerika administratsioon ja inimesed, kes neid läbirääkimisi peavad, ei ole kindlasti suhetes Venemaaga eriti kogenud ja ilmselgelt ei tähtsusta eriti kogu seda minevikutaaka ja kõike seda, mida venelased on viimastel aastatel teinud,
kaasa arvatud massiivne sõda. Nad vaatavad seda nagu mingisugust tehnilist kauplemist, turukauplemist. Loomulikult on väga oluline, et Euroopa riigid ei satuks sellise kauplemise ohvriks," rõhutas Luik.

Luik ütles, et kui Euroopa osaleb läbirääkimistel Ukraina rahuleppe üle, siis oleks oluline, et laua taga oleks inimesed, kellel on selge mandaat Euroopa Liidu poolt ja kes on aruande kohuslased andma toimuvast ülevaadet. Samuti oleks tema sõnul kontrollitud see, milliseid seisukohti need Euroopa esindajad läbirääkimistel esindavad.

"Küsimus ei ole mitte selles, kes on konkreetselt see inimene füüsiliselt laua taga, vaid selles, et ta oleks meile kui Euroopa riikidele, kaasa arvatud Eestile aruande kohuslane. Sellepärast Eesti on ka toetanud näiteks Euroopa Liidu nõukogu presidenti Antonio Costat ja välisesindajat Kaja Kallast, sest neil on põhiseaduslik kohustus anda Euroopa Liidule liikmetele aru sellest, mida nad siis nendel läbirääkimistel teevad," lausus Luik.

Saksamaa väljaanne Bild kirjutas reedel, et Venemaa ettepanekud Euroopa uuest julgeolekukorraldusest, mida ta tahab arutada samaaegselt Ukraina rahulepingu koostamisega, sisaldavad lisaks Ukraina staatuse küsimustele ka otseselt Balti riike, Soomet ja Moldovat puudutavaid nõudmisi.

Saksa lehe andmetel tahab Moskva Euroopa uue julgeolekukorraldusega sundida Soomet NATO-st lahkuma, panna allianssi likvideerima oma sõjaväebaasid Eestis, Lätis ja Leedus ning kujundama Moldova ümber föderatsiooniks.