Ööl vastu 11. novembrit korraldas Ukraina ulatusliku droonirünnaku Venemaa Ust-Luga sadamale.

Kalmus rääkis, et pärast südaööd reageerisid olukorrale Balti riikides paiknevad NATO hävitajad. "Sealhulgas ka Ämaris paiknevad Türgi hävitajad. Nad tõusid õhku enne kui droonid meie piirile lähenesid," ütles Kalmus.

Kalmuse sõnul viibisid droonid lühiajaliselt Eesti kaguosas ja ka Eesti õhuruumis Soome lahel. "Me räägime minutitest, mitte tundidest, kui nad viibisid meie territooriumil. Me olime sellest teadlikud ja jälgisime olukorda," täpsustas ta.

Ta selgitas, et droonide alla laskmisest hoiduti seetõttu, et kuna droonid liikusid piiri lähedal, siis nende alla laskmise tulemusena võinuks droonirusud või selleks kasutatud laskemoon sattuda Venemaa territooriumile.

"Nii Eesti Vabariigi esmase kaitsevõime kontekstis kui ka NATO kontekstis me suhtume sellisesse tegevusse äärmiselt ettevaatlikult, et mitte olukorda eskaleerida," ütles Kalmus.

Kalmus ütles veel rünnakust Ust-Lugale rääkides, et Ukraina droonide tabamistäpsus on muutunud paremaks ja kasvanud on kogu Ukraina relvajõudude droonivõimekus.

Rünnak Vene sõjalaevale Läänemerel

Märkimisväärse rünnaku käigus Ust-Luga sadamale sai tabamusi ka Venemaa Balti laevastiku Svijažsk-klassi korvett Naro-Fominsk.

"Seda tabas märkimisväärne hulk droone. Me teame ka üsna täpselt palju neid tabas. Ma ei läheks detailidesse, sest ma ei tahaks ka vastaspoolele meie vaates tööd liiga lihtsaks teha, et mida ja kuidas me näeme. Aga seda tabas rohkem kui üks, mis kaitseväe jaoks oleks olnud juhus, seda tabas rohkem kui kaks, mis kaitseväe jaoks oleks kokkusattumus ja seda tabas rohkem kui kolm, mis kaitseväe jaoks oleks muster," lausus Kalmus.

"Mitme tabamuse tulemusena antud korvett sai kahjustada, olid hukkunud ja haavatud. Korvett alustas algul omal jõul liikumist Peterburi suunas, kuid hiljem peatus. Ta ei suutnud seda omal jõul teha ja tuli täiendav saatelaev, millega see korvett Peterburi suunas liikus," rääkis Kalmus.

Kalmuse sõnul ei ole antud tüüpi laev õhutõrje suunitlusega ja seetõttu ei lasknud ta ka droone alla. "Ta on suunatud pikamaalöökidele ja saatelaevaks. Pikamaalöökide vaates me räägime Kalibr tiibrakettidest," ütles Kalmus.

Lisaks on antud tüüpi laev varustatud Onyx tüüpi laevatõrjerekettidega.

Samuti Venemaa relvajõudude oma õhutõrjetule tõttu hävitati vähemalt üks õhukaitseoperatsioonis osalenud kopter MI-8/17.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) avalduse kohaselt said rünnakus Ust-Luga sadamale kahjustada naftamahutid, pumplad, torujuhtmed ja naftatoodete ümberlaadimistaristu.

Kalmus märkis, et tabatud on Novatek-Ust-Luga terminali mitut reservuaari mahutavusega 30 000 tonni. "Rünnaku teine sihtmärk oli naftaterminal Ust-Luga Oil, kus said kahjustada mitu naftamahutit ja ettevõtte territooriumil puhkes ulatuslik tulekahju. Tulekahjud fikseeriti ka AS Factori terminalis ja Luuga raudteejaamas. Sotsiaalmeedia lisas loetelusse veel põlengud Novatek-Ust-Luga hüdrokrakkimisseadmes üks kolmest gaasikondensaadi esmase töötlemise seadmest, õhkjahutusseadmetes, pumbajaamas ja kail. Peale selle põlengud puiduterminali puitmaterjalide laos ning kahjustused LNG-terminalis ja põlengud torujuhtmetes," märkis ta.

 "Arvestades asjaolu, et Ust-Luga on sisuliselt Vene Föderatsiooni suuruselt teine sadam, siis kindlasti avaldab see mõju kogu Läänemere kaudu liikuvale Vene ekspordile," ütles Kalmus.

Vaadates varasemaid Ukraina rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, võib Kalmuse sõnul öelda, et mõjutatud on kogu naftaeksport. "Ust-Luga puhul me selgelt saame aru, et kuna senine käitlemisvõime oli suurusjärgus 700 000 tonni ööpäevas ja hetkel 300 000 tonni, siis kindlasti on seal oluline vahe ka Vene Föderatsiooni tuludele," ütles Kalmus.

Ukraina süsteemsed rünnakud on lisaks Ust-Luga naftaterminalile viimase kahe nädala jooksul kahjustanud vähemalt üheksat naftarafineerimise kompleksi.

Olukord sõjaväljal on staatiline

Kalmus rääkis, et kuigi oodatult ei toimunud Abu Dhabi läbirääkimiste voorus märkimisväärseid kompromisse ning edasiminekut võimaliku vaherahu sõlmimiseks, siis positiivsena saab esile tuua saavutatud kokkulepet vangide vahetuses, mis peaks realiseeruma eelolevatel nädalatel. "Tähelepanuväärne vahetatavate vangide hulk, mis mõlemal poolel ulatub esimest korda üle 1000," sõnas Kalmus.

Ukrainas toimuva sõjategevuse kohta ütles ta, et suures pildis on see üsna staatiline.

"Jätkuvalt põhipingutus lahingute kontekstis on Donetski oblast, täpsemalt Pokrovski ja Dobropillja suund, kus Vene Föderatsiooni väed üritavad saavutada läbimurret, seni tulutult. Tõsi, väga marginaalne edasiliikumine Dobropillja on toimunud, aga seda ei saa lugeda isegi mitte taktikaliseks eduks," lausus Kalmus.

Ägedad lahingud jätkuvad Kalmuse sõnul ka Kostjantõnivka ümbruses, kus Ukraina väed on korraldanud piiratud vasturünnakuid, võttes tagasi alasid linna loodeosas.

Ta lisas, et vähemal määral toimub sõjategevus Lõmani suunal, kus mõlemad pooled peavad metsaaladel positsioonilahinguid. Orihhivi ja Huljaipole lõikudes on Ukraina väed vasturünnakute käigus löönud tagasi Vene vägede infiltreerumiskatseid. Harkivi oblasti põhjaosas ja Sumõ oblastis jätkuvad siduvad piiriülesed kokkupõrked ja lokaalsed rünnakud.

Vene relvajõudude mõnevõrra vähenenud lahinguaktiivsust lahingutsoonis võib Kalmuse sõnul seostada suurte jätkuvate kaotustega.

"Venemaa kaotused on täna selgelt liikunud 3000-ni ööpäevas. Need on küll hinnangulised ja osa nendest kaotustest mingil ajal pöörduvad tagasi lahinguväljale pärast ravi. Kui me vaatame seda numbrit tervikuna ja võrdleme värbamise vastu, siis Vene Föderatsioon praegu on miinuses," ütles Kalmus.

See sunnib tema sõnul Vene relvajõudusid täiendavalt ümber formeerima ning siduma reserve kaotuste kompenseerimiseks. "Sõja keeles tähendab see seda, et võimalusi uusi suundi, uusi läbimurdeid teha on piiratud," sõnas Kalmus.

Kalmus rääkis, et sügisene ilm ja puudelt lehtede kadumine toob lahinguväljale suurema läbipaistvuse ja see teeb nähtavamaks ka suuremate väekontingentide liigutamise.

Venemaa on keskendunud Ukraina energiasüsteemi ründamisele

Venemaa on Kalmuse sõnul jätkanud süvarünnakuid eelkõige Ukraina kõrgepingevõrkudele, küttesüsteemidele ja rindejoonest kaugel asuvatele linnakeskustele. Põhifookus on tema sõnul olnud Kiiev ja Kiievi ümbrus.

"Selle suurem eesmärk on panna Ukraina ühiskond surve alla ennekõike just toasooja ja elektrienergia osas. Ja ka elektri jaotusvõrkude osas üle Ukraina," ütles ta.

Kalmuse sõnul tasub siin taas arvestada ka läbirääkimiste konteksti. "Selgelt Moskva on huvitatud näitama oma võimekust ja demoraliseerima Ukraina otsustuskeskusi ja tööstuskeskusi ja sellest tulenevat mõju ühiskonnale enne talve tulekut," ütles Kalmus.

Ööl vastu 11. novembrit tabasid Venemaa raketid elektrialajaamasid Vinnõtsja, Kirovohradi, Žõtomõri ja Tšerkassõ oblastis. Sama laine ajal kahjustasid Venemaa rünnakud ka Ukraina kesk- ja loodeosas olulisi elektriliine Kirovohradi ja Rivne oblastis ja regionaalseid energiavõrke Hmelnõtskõi ja Dnipropetrovski oblastis.

Viimase nädala jooksul toimusid mitmel korral rünnakud Kiievi vastu. Sealhulgas lasid 7. novembri öösel Vene relvajõud Kiievi suunas 36 ballistilist raketti. 12. novembril, mõned tunnid pärast seda, kui Abu Dhabi kõnelused lõppesid, lasi Venemaa Kiievi pihta veel Iskander-M, S-400 ja Zircon ballistilisi rakette koos reaktiivdroonide lainega.

Ajavahemikul 6. kuni 12. november ründas Venemaa pikamaa-reaktiivdroonide ja Banderol-tiibrakettidega sihtmärke ka Odessas, Tšernihivi, Zaporižžja ja Harkivi oblastis, põhjustades ulatuslikke taristukahjustusi, energiapiiranguid ja tsiviilohvreid.