"Pealtnägija": abieluvara jagamisel kasutatakse üha enam skeemitamist ja peitmist ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis kinnitatakse igal aastal rohkem kui 3000 abielulahutust, kuid asjatundjate sõnul kasutatakse ühisvara jagamisel endiste armastajate vahel üha rohkem peitmist, skeemitamist ja muid inetuid võtteid. ETV saade "Pealtnägija" küsis, kust jookseb piir advokaadi kui juriidilise nõustaja ja kui varade peitja või koguni variisiku vahel.

39-aastane ehitusinsener Külli Adoberg ja 56-aastane ettevõtja Taavi Reigam ei tunne teineteist, aga on omal moel saatusekaaslased. Nende mõlema abielus tekkisid pinged ja päevakorrale kerkis varajagamine. Kusjuures nende mõlema vaatevinkel on erinev – Adobergi väitel peidab eksmees tema eest alatute trikkidega ühisvara. Reigam aga tunnistab, et lõikas ise skeemitamisega näppu, kui tõstis abikaasa selja taga ühised ettevõtted kauaaegse advokaadi nimele.

Mõlema lugu on detailides erinev, aga samas leiavad mõlemad, et selles kurbuse, kättemaksu ja ahnuse võrrandis nimega abieluvara jagamine mängivad advokaadid mõnikord väga küsitavat rolli - nad annavad justkui nõu, kuidas enda õigusi kaitsta, aga sisuliselt aitavad tihti vara otseses mõttes peita.

Adobergi ja Riido tutvus algas 2010. aastal tutvumisportaali kaudu. Riido, kellel ka varasemast kooselust laps, elas toona Viljandis, Adoberg Tallinnas. Uus ühine kodu otsustati rajada Tallinna lähedal metsaveerel asuvale kinnistule, mis kuulus mehele. Kuivõrd mõlema töö on seotud ehitusega, oli loogiline, et mõlema panus ehitusse on suur.

Et ehitust rahastada, müüsid nii mees kui ka naine maha neile varasemast kuulunud korterid. Adoberg on ülima põhjalikkusega dokumenteerinud ehituse kulgu, mis oli mitmes mõttes kurnav.

Vastupidi lootustele, uude majja kolimine novembris 2014 ei hajutanud kuhjunud pingeid. Armukadedusest tekkinud probleemid kulmineerusid koduvägivallaga ja 2017. aasta varakevadel põgenes Adoberg kodust.

"Kuna ma lahkusin kodust, jättes maha kõik oma isiklikud asjad, siis ma kirjutasin omal abikaasale kirja, et ma sooviks oma asjadele järele tulla, millal ma saaksin seda teha. Tema advokaat vastas, et ma ei tohi sinna minna, sest see kinnistu ei ole kunagi olnud meie ühisvara. /.../ Selgus, et ta ongi võtnud laenu, sularahas, kahes osas, vandeadvokaat Armand Reinmaalt ja selle eest ehitanud. Ja kuna tal on olnud raskusi laenu tagasimaksmisega, siis on kinnistu selle laenu tagatiseks võõrandatud," selgitas Adoberg.

Kui uskuda mehe versiooni, võttis ta aastatel 2011 kuni 2013 maja ehituseks sularahas 235 000 euro suuruse laenu advokaat Armand Reinmaalt.

Kuna Riido olevat laenu tagastamisega hätta jäänud, pöördus advokaat nüüd mehe vastu kohtusse, mis suusõnalise laenulepingu tagantjärgi kinnitas ja seadis kolm nädalat pärast Adobergi kodust põgenemist majale hüpoteegi advokaat Reinmaa ja tema abikaasa kasuks.

Adoberg ja advokaat, kelle ta nüüd omakorda palkas, leiavad, et laen on tagantjärele välja mõeldud just eesmärgiga jagatava ühisvara suurust vähendada. Seda enam, et originaallepingut ega tõendeid laenu tasumise kohta pole nad tänaseni näinud.

Adobergi sõnul on loos ridamisi küsitavusi alates sellest, et hästi teenivate inimestena oleks nad saanud pangast laenu palju parematel tingimustel, lõpetades sellega, kes annab nii suure laenu sularahas. Ning tagatipuks, et laen tuli päevavalgele alles siis, kui abikaasade suhted lõhki läksid.

Maja omanikuks sai peretuttav, sees elab endiselt Riido

Kõige kahtlasem on, et juulis 2017 vahetas maja omanikku ja selle ostis koos võlakoormaga ära Riido äripartner ja poja ristiisa Toomas. Ehkki maja omanik on ristiisa ja hüpoteek advokaadi kasuks, siis tegelikult elab majas kõigi märkide järgi Riido.

"Minu teada elab mu eksabikaasa seal sees. /.../ Ja ta juhib ettevõtteid, mis ei kuulu ka talle. Et sisuliselt nagu üleöö on kõikide nende nimetatud asjade omanikuks saanud meie lapse ristiisa. /.../ Maja, ettevõtted, ka auto, kuulub nüüd talle," ütles Adoberg.

Mees nimetab Adobergi manipulaatoriks ja väljapressijaks

"Pealtnägija" suhtles Adobergi eksabikaasaga korduvalt. Mehe jutt oli lühike ja konkreetne: Adoberg olevat osav manipulaator ja väljapressija, kes püüab pooleliolevat kohtuasja meedia kaudu mõjutada.

"Tema väiteid ja valesid on kohus mitmes astmes tõendanud ära. Mina nimetan seda kullakaevamiseks," ütles Riido, kes lubas "Pealtnägijaga" kohtuda ja vaidluse tagamaid kaamera ees selgitada, aga mõtles siis ümber.

Kirjalikus vastulauses leiab Riido, et tegemist on ühe pere looga, mille vastu avalik huvi puudub. Mehe hinnangul rikub "Pealtnägija" tema põhiseaduslikku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning kahjustab alaealiste laste heaolu.

"Juhin tähelepanu ka sellele, et kõnealuse loo "Pealtnägijalt" tellinud Külli Adoberg on kohtumenetluse käigus silma paistnud korduvalt valeväidete esitamisega, mis kohtuprotsessis on aga tõendatult ümber lükatud. Nii näiteks soovis Külli Adoberg saada peaaegu 200 000-eurost hüvitist ka minu lahusvara hulka kuulunud osaühingute osade eest, kuid pärast maakohtus selget kaotamist loobus sellest nõudest. Kui selliste teadvalt alusetute nõuete kohtule esitamine ei ole "kullakaevamine", siis mis see on?" kirjutas Riido.

"Ma ei soovi rohkemat, kui seda, mis kuulub mulle. Sest ma kasvatan meie ühist last. Enne abiellumist oli mul kodu olemas. Täna mul seda ei ole. Ma elan võõral pinnal, ma elan rendipinnal. Ja mu eksabikaasa sunnib mind nullist alustama, ise vaadates kõrvalt, kuidas ma seda teen koos tema lapsega. Elab üksinda selles majas, mida me koos lõime. Milline mees nii teeb? Milline isa niimoodi teeb?" kommenteeris Adoberg.

Vastased kahtlustavad Reinmaa seotust mitme fiktiivse laenuga

Advokaat Reinmaa, kes kõneluase laenu väljastas, on figureerinud meedias küll eduka advokaadi, küll mõisaomanikuna, aga nüüd on justkui maa alla pugenud. Esmalt saatis ta "Pealtnägijale" ilmselgelt eksikombel sõnumi, kus ta hoiatab hoopis oma klienti "Pealtnägija" kõne eest. Siis sõnumineeris, et on reisil, ja lõpuks saatis kommentaari, et laen on tema eraasi, mida ta ei pea vajalikuks kommenteerida. Küll aga rõhutas ta, et laen kindlasti anti, kuid kohtus vaieldakse sellele üle, kas Riido kasutas raha just maja ehituseks.

"Pealtnägija" avastas töö käigus, et advokaat Reinmaa on segatud veel teisegi kohtuasjaga, kus vastaspool kahtlustab Reinmaa klienti dokumentide võltsimises ja teeseldud laenuga pärandvara enda kasuks pööramises. Kohtuvaidlused on kestnud aastaid ja lõpptulemust oodatakse lähinädalatel.

Advokatuuri esindaja rõhutas, et ei kommenteeri ühtegi konkreetset juhtumit, aga kui Adobergi kahtlus laenuskeemiga kantimise kohta on õige, on tegemist advokaadi poolt tõsise rikkumisega.

"Fiktiivne laen on kahtlemata ebaseaduslik, jaa, sest see on võltsitud tõend ja kui sellised signaalid on olemas, siis tegelikult tuleb pöörduda kahte kohta väga kiiresti. Esiteks, tuleb pöörduda advokatuuri aukohtu poole, kui on selliseid tõendeid teadlikult kasutanud või ise loonud. Teiseks, tuleb pöörduda politsei poole, sest võltsimine on kuritegu," selgitas advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Indrek Sirk.

Täna ongi pere varajagamist hekseldatud kahes kohtuastmes, kus esimeses võitis mees ja teises naine. Adoberg püüdis algatada ka kriminaalasja, kuid prokuratuur ei näinud Riido tegevuses ettekavatsetud kelmust.

Täna nõuab Adoberg tagasi majaehituse nimel müüdud korteri tänast turuhinda. Nüüd peabki ta tšekk-tšeki haaval tõendama, et tegi majale samuti kulutusi.

Ettevõtja sõnul püüdis ta advokaadi abil abikaasa eest vara peita

Ühe pere varajagamine ei vääriks tele-eetrit, kui see oleks üksikjuhtum. Endine tippkorvpallur ja praegune ettevõtja Taavi Reigam on n-ö mündi teisel küljel ja tunnistab, et püüdis võimaliku lahutuse hirmus aastaid enda abikaasa eest vara peita.

"Kui inimene tunneb kriitilist hetke, siis minul ettevõtjana aju hakkab tööle, et kuule, parem on võib-olla teha ennetavad sammud ja hoida äriühing enda kontrolli all. Selle mõttega sai ikkagi enda tagalat kindlustatud selle advokaadiga," rääkis Reigam.

Plastifirma Proplastik OÜ tegi Taavi Reigamist rikka mehe. Mullu hindas Äripäev tema ettevõtete turuväärtuseks 16,5 miljonit eurot. Ometi polnud varandus tema enda nimel, vaid kuulus näiteks formaalselt tütrele Meritile, kes oli aastaid seetõttu ka Eesti rikkamate naiste seas.

2013, kui Reigami suhted naisega hapuks läksid, liikus pere ühiste ettevõtete vara edasi advokaat Maidu Kaasiku nimele. Tänaseks hätta sattunud Reigam tunnistab, et peitis oma vara ja advokaat oli tema firmade variomanik.

Ehkki paberil oli juht justkui advokaat Kaasik, siis igapäevatööd juhtis Reigam kuni selleni välja, et dividendide väljamaksmiseks oli advokaadi nimel välja antud deebetkaart, mida kasutas tegelikult tema.

"Need olid n-ö saladividendid, mis maksti. Dividende saab omanik ja kuna kõige ülevalpool oli siis vandeadvokaat Maidu Kaasik nagu omanikuna, siis see raha liikus nii-öelda omaniku kontole, kes võimaldas seda raha minul kasutada," selgitas Reigam skeemi. "N-ö primitiivses ärikeeles võib küll öelda, et ta oli tankist, jah," lisas Reigam.

Reigami sõnul pettis Kaasik temalt kinnistu välja

Maidu Kaasik, keda Reigam nimetab oma juriidiliseks nõustajaks, ihuadvokaadiks ja tankistiks, eitab mitte ainult kliendisuhet Reigamiga, vaid ütleb, et pole juba aastaid advokaaditööd teinud. Tema sõnul on Reigami jutt pettunud äripartneri fantaasia.

"Juba aastast 2013 ei tegutse ma reaalselt advokaadina, ma olen täiesti ettevõtluses. Teda on esindanud kõik teised advokaadid välja arvatud mina," ütles Kaasik.

Ometi on Kaasik rikaste lahutusprotsessidest ennegi läbi käinud. Näiteks rääkis "Pealtnägija" aastal 2016 Merko Ehituse kunagise juhatuse liikme Tõnu Kortsu lahutusest, kus eksnaine süüdistas ärimeest enda varatuks jätmises, kasutades selleks just advokaat Maidu Kaasiku sarnaseid teeneid.

Hiljaaegu toimus Reigami peres pööre – abikaasad leppisid ära. Reigam võttis Kaasikuga ühendust, et aastatetagused tehingud tagasi pöörata ja oma osalused firmas teise tütre nimele vormistada. Tänavu 31. jaanuaril allkirjastatigi ühes pealinna tuntud advokaadibüroos vastavad lepingud ja kontroll läks justkui tagasi Reigamite perele.

Kaasik tegi aga Reigami sõnul ettepaneku üks kompotti kuuluv ettevõte koos sellele kuuluva kinnistuga siiski advokaadi nimele kirjutada.

"Ja ütles mulle, et tead Taavi, siin võib tekkida maksurisk sul läbi sinu ettevõtete või läbi meie pere ettevõtete, ja et vormistame selle kinnistu omanikstaatuse tema ettevõtte ehk siis Maidu Kaasiku ettevõtete nimele. /.../ Me leppisime suuliselt kokku, et kahe-kolme kuu pärast vormistame selle tagasi, kui asi on rahunenud, kui tehingud on tehtud," meenutar Reigam.

Taaskord väidab ettevõtja, et advokaat Kaasiku juhtimisel tekitati paberid, mis jätsid mulje justkui adekvaatsest äritehingust tema ja advokaadi vahel, aga mille eesmärk oli tegelikult Reigami sõnul vara peitmine – seekord maksuameti eest.

"Sellisel juhul mulle lihtsalt tundub, et arvestati sellega, et Taavi Reigami usaldus on sedavõrd suur oma advokaatide vastu, et ta ei pidanud vajalikuks detailideni süveneda ja lihtsalt lasi advokaatidel toimetada," kommenteeris Reigami juriidiline esindaja, vandeadvokaat Maria Mägi.

Põhjus, miks Reigam häbi alla neelab ja peitmistest avalikult räägib, on see, et ühel hetkel hakkas Reigam kahtlustama, et Kaasik paneb raha nende firmast kõrvale ja mehed läksid raksu.

Reigami sõnul pettis Kaasik temalt kinnistu välja.

Mängus on suur raha. Vaidlusalune firma omab Tallinna lennuvälja läheduses magusat kinnistut, mille turuväärtus on kolm miljonit eurot, aga seoses lennujaama arenduse või plaanitava Rail Balticu raudteetrassiga, võib hind peagi kordades tõusta. Täna on Reigam hinnalisest kinnistust ilma, sest äripartner pole nõus tema osalust enam tagasi andma.

Kaasiku sõnul on Reigam aferist

Maidu Kaasik viibib välismaal, aga ütles "Pealtnägijale", et lennujaama kõrval toimus mitte varade peitmine, vaid normaalne äride ümberjagamine, mille eest ta on Reigamile tasunud üle poole miljoni euro.

"Mina ütlen vastu, et Taavi Reigam on aferist," sõnas Kaasik. "Ma olen talle raha maksnud, mitte varastanud tema raha," ütles ta.

"Paratamatult, kui me näeme, et kusagile liiguvad miljonid rahatult, see pole ju eluliselt usutav, et ma lihtsalt annan ära. Ma tahaks ju näha neid äripartnereid, kellele näiteks Maidu Kaasik niisama annab ära oma mitmemiljonilisi äriosasid ja ütleb, et lihtsalt sellepärast, et me olime nii head äripartnerid," kommenteeris Mägi.

"See on pettus. See on pettus. Advokaadid ei tohi niimoodi teha. Advokaat on ju see inimene, keda sa usaldad. Sellepärast nad õpivadki kuus-seitse aastat ja veel pealegi ja kuskil kümne aastaga saavad vandeadvokaadiks, eks. Ja sõna nagu "vande" - neil on antud vanne. Mina ei ole seda koodeksit ja nende eetikakoodeksit väga uurima hakanud. Aga ju siis nad peavad ikkagi olema andnud mingi vande, kus nad ikkagi, ma arvan, et klienti kindlasti petta ei tohiks," rääkis Reigam.

Kaasiku sõnul on Reigami väited uskumatud. "See on kogu aeg olnud minu ettevõte. See on müstika," ütles ta.

Kaasikut esindav advokaat Tarvo Lindma saatis "Pealtnägijale" veel täiendava kommentaari, kus nimetab kõiki Reigami süüdistusi alusetuks ja ebaõigeks ning esitleb konkreetset protokolli, kus Reigam kõnealuse tehinguga nõustus ja allkirjaga kinnitas.

Seega on vastaspoole seisukoht see, et Reigam loovutas oma osaluse - jah, turuhinnast märkimisväärset odavamalt - ja nüüd tagantjärele kahetseb.

Lõpuks kordab Lindma juba tuttavat mantrat – kuna asi on hetkel kohtus, ei pea nad "õigeks pidada paralleelset menetlust ajakirjanduses".

"Meie hinnangul oleks see kohatu, eriti olukorras, kus me veel ei ole jõudnud isegi kohtule esitada hagi vastust ega omapoolseid tõendeid," kirjutas vandeadvokaat Lindma.

"Pealtnägija" ei ütle, et loos käsitletud advokaadid on toime pannud rikkumisi. Seda enam, et keerulised kohtuasjad on veel pooleli.

Teiseks, nii Adoberg kui ka Reigam on eraelus teinud vigu ja kohati võib öelda, et on ise oma probleemides süüdi, kuid kõiki lugusid kokku võttes ilmneb muster, kus tekib küsimus – kust jookseb piir advokaadi kui juriidilise nõustaja ja varade peitja vahel?

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: