Tartu ülikool tähistas Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva konverentsiga
Tartu ülikool tähistas reedel ajakirjandusõppele aluse panija Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva juubelikonverentsiga. Peegli sünnipäeva puhul kogunesid tema kaasteelised ja õpilased arutama Eesti ajakirjanduse ja ajakirjandusõpetuse olevikku ja tulevikku.
"Ajakirjanik sa võid olla, inimene pead olema" - see Juhan Peegli öeldud lause tervitab ka täna kõiki Tartu ülikooli ajakirjandustudengeid tudengitoa peeglil. Eesti ajakirjanduse ajaloos on Peegli rolli võimatu üle hinnata, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Juhan Peegel oli see, kes ütles, et ajakirjandust peab ülikoolis õppima. See on selline asi, mida lihtsalt tänavalt tulles ei saa teha. Ja tegelikult see, et ta seda juba 1954. aastal tegi - esimesi ajakirjanikke õpetama hakkas -, ongi taganud selle, et Eesti ajakirjandusvabadus on võrreldes teiste riikidega väga tugev ja kõrge. Nii et ilma Juhan Peeglita, kes sellise hullu idee peale tuli, ilmselt seda tänapäeval nii ei oleks," rääkis Tartu ülikooli meediauurija Ragne Kõuts.
Peegli roll ei piirdu ainult ajakirjandusega. Ka eesti keeleteadus võlgneb talle palju.
"Ta leidis juba ülikoolis oma igavese armastuse, võiks nii öelda - see on vana kirjakeele ja rahvalaulukeele ja murdekeele. Ise ta kutsus ennast keelearheoloogiks, aga muidugi oli tema jaoks ka väga tähtis kaasaegne keel, tänapäeva keel. Eriti sellega seoses, kui ta hakkas ajakirjanikke õpetama," selgitas keeleteadlane Reet Kasik.
Juhan Peegel on olnud paljude tuntud ajakirjandus- ja ühiskonnategelaste õpetaja. Peegli lapsed, nagu Juhani õpilasi kutsutakse, meenutavad teda kui head õpetajat, kes oli eelkõige hea inimene.
"Ta oli ikkagi selline inimene, kes õpetas kogu oma olemusega. /.../ Kui ta vait jäi, siis olid asjad ikka väga halvasti. Siis pidi iga loll aru saama, mis ta valesti on teinud," rääkis Tartu ülikooli ajakirjanduse ajaloo teadur, Juhan Peegli õpilane Roosmarii Kurvits.
"Loomulikult tundsime me kõik väga suurt respekti tema ees, aga ta oli nii soe, nii isiklik inimene, et ma arvan, et peaaegu kõik tema üliõpilased ikkagi suhtlesid temaga ka isiklikul pinnal," ütles kirjastuse Hea Lugu juht, samuti Juhan Peegli õpilane Tiina Kaalep.
Peegli lapsed räägivad, et Juhanile endale poleks suured pidustused ilmselt meeldinud. Küll aga kinnitavad nad, et Peegli õpetus on oluline ja omal kohal ka tänapäeval.
Konverentsi kava:
Kell 15-16.30 konverentsi I pool, juhatas Tiit Pruuli
Rektor Toomas Asser. Konverentsi avakõne
Halliki Harro-Loit ja Epp Lauk. Akadeemiline uurimistöö ja ajakirjanduskultuur
Roosmarii Kurvits. Mida ajakirjandusajaloo tundmine tänapäeval annab?
Rein Veidemann. Ajakirjandus ja kirjandus
Reet Kasik. Juhan Peegel keelehoidjana: regilaulust ajakirjanduseni
Maarja Lõhmus. Juhan Peegel ja ajakirjandusõpetuse algus: "Ma rääkisin teile nüüd riigivastast juttu, aga ..."
Kell 17-18.45 konverentsi II pool, juhatas Ragne Kõuts-Klemm
Halliki Harro-Loit. Vaade ajakirjandusõpetusele
Marju Lauristin. Juhanist tänapäevani - mis sellest kõigest on saanud?
Ragne Kõuts-Klemm. Tudengite ajakirjandusloomingu konkursi "Kuldsulg" tulemused
Tervitused – Teaduste Akadeemia, Tartu linn, Eesti Kirjanike Liit, Emakeele Selts, Eesti Ajakirjanike Liit, vilistlased.
Tiit Hennoste, Roosmarii Kurvits, Tiit Pruuli. Raamatututvustus "Eesti ajakirjanduse 100 aastat"
1919. aastal Saaremaal sündinud Juhan Peegel oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik. Ta alustas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamist eesti keeles ning on olnud paljude tuntud ajakirjandus- ja ühiskonnategelaste õpetajaühiskonnategelaste õpetaja.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael, Heleri All