Rain Kooli: allusioonide aeg ehk rahvuskonservatiivsus kui frantsiisiäri

Kuigi pinnapealsel lähenemisel võib tekkida illusioon, et Eesti rahvuskonservatiivsus on midagi eestilikku ja siinsele tuulepealsele maale ainuomast, on paljuski tegemist justkui frantsiisi alusel paljudes riikides levivate samasuguste võtete, väljaütlemiste ja sümbolitega, nendib Rain Kooli Vikerraadio meediakommentaaris.

Allusioon on peamiselt kirjanduslik mõiste, mis tähendab tekstis esinevat viidet millelegi üldtuntule – see võib olla kirjandusteos, aga ka isik, sündmus või sümbol. Iga kord, kui loete meediast lauseid stiilis "Kui minister tagasi Eestisse jõudis, oli kriis juba alanud", on tegemist allusiooniga "Kevade" avalausest.

Kuid allusioonilisi sidemeid võib leida lisaks (aja)kirjandusele ka kommunikatsioonist laiemalt. Reklaamid, sotsiaalmeediapostitused, inimeste omavaheline kirjavahetus, organisatsioonide, erakondade ja ettevõtete avalik suhtlus – kõigis neis esineb tihtipeale allusioone. Poliitilis-ideoloogiline kommunikatsioon pole mingi erand.

Võtkem või see, mis mõtte poolest peaks justkui eriti eestilik ja siinsele tuulepealsele maale ainuomane olema: rahvuskonservatiivsus. Veel kümme aastat tagasi tõesti omamoodi sümpaatselt kodukootuna tegutsenud Eesti Rahvuslikust Liikumisest on pärast Rahvaliidu allaneelamist ning ekrestumist saanud väga hoolikalt, professionaalselt – ja allusiooniliselt – oma sõnumeid kujundav partei, mis paneb enda heaks tööle iga võtte, väljaütlemise või sümboli, mis laias maailmas kõlapinda on leidnud ja tuntust kogunud.

Käiku lähevad nii ajaloolised-religioossed allusioonid (näiteks viimastel kohalikel valimistel kasutusele võetud "EKRE 10 käsku" oli selge viide Moosese käsulaudadele) kui ka värskemad, sõnatumad ja trendikamad, kui meenutada möödunud nädalal Eestit külastanud Marine Le Penil vaiba jalge alt tõmmanud Ruuben Kaalepi "hea tuju märki".

Isegi erakonnajuhi Mart Helme uus komme esitleda end sõna-sõnalt alfaisasena ning muu viimase aja meediasuhtlus on kas teadlik või alateadlik allusioon USA presidendi Donald Trumpi esinemisstiilist.

Mingil naljakal kombel on nüüdisaja rahvuskonservatiivsus seega oma olemuselt üsna globaalne, hoolimata sellest, et just globalism on üks selle aatesuuna esindajate jaoks üks eriti negatiivsetest mõistetest. "Süvariik", "globaalne eliit", "peavoolumeedia", "traditsioonilised väärtused" – kõik see kordub üle maailma erinevates riikides ja keeltes, kuid äravahetamiseni sarnasena.

Eesti rahvuskonservatiivsed poliitikud pole oma laiahaardelise allusioonilisusega muidugi üksi. Seda esineb ka teiste erakondade ja maailmavaadete esindajate puhul, kuid erinevus seisneb selles, et liberaalide maailmavaatesse on rahvusvaheline mõõde ja ristviitelisus justkui sisse kirjutatud – see, et eri riikide rahvuskonservatiivsus läheb oma meetodite ja žestidega aga nii palju üksteise nägu, et tundub kohati frantsiisiärina, mille ainuke kohalik element on lipuvärv, on omamoodi paradoksaalne. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected] Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: