Soe ja kuiv kevad tekitab õietolmuallergikutele suuri vaevusi ({{commentsTotal}})

Õitsvad pajuurvad.
Õitsvad pajuurvad. Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Karl Müürsepp

Pikalt kestev kuiv ilm tähendab õietolmuallergikutele suuremaid vaevusi, sest kui vihm pole õhku puhtaks pesnud, on tolmu palju ja tugeva tuule korral võib see kaugele lennata. Maikuu ongi allergikutele üldiselt kõige raskem aeg, ütles Eesti allergialiidu juhatuse liige Maie Laaniste.

Laaniste rääkis ERR-ile, et õietolmu tundub sel kevadel olevat tavapärasest rohkem.

"Ma ei ole kunagi näinud, et papli peened helbed hõljuvad ja lendavad, nii et kord on kohe maas," lausus ta. "Kui aprilli lõpus või mai esimestel päevadel oli hästi soe laine, 20 kraadi ringis, siis läks kask väga õitsema. Vahepeal ta natukene vaibus, aga nüüd on teine laine. Kasetolmu on sellel aastal väga palju, see teeb allergikute elu väga raskeks."

Yle kirjutas teisipäeval, et tänavune maikuu on olnud allergikutele eriti raske ja allergia on avaldunud ka inimestel, kel varem pole seda olnud.

Laaniste sõnul allergia tavaliselt siiski päris üleöö ei teki - harilikult on haigetel juba mitmeid aastaid kerged nähud, kuid õietolmuga hakatakse neid seostama umbes kolmandal või neljandal aastal. Kevadel võib nohu tulla niisamagi, allergiale iseloomulik silmade kipitus võib ka tavalise nohuga kaasas käia ja nii ei oskagi inimesed esialgu allergiat kahtlustada.

Ülitundlikkus on inimeseti väga erinev - see, mis ühel enesetunde väga halvaks muudab, ei tekita teisele mingeid sümptomeid. Lisaks jõuab õietolm meieni väga kaugetelt aladelt.

"Aastaid tagasi, kui meil uuriti ambroosiat - see kasvab kuskil seal Kaspia ääres steppides ja Ungaris, meil üldse ei kasva -, siis oli ka niimoodi, et ambroosiatolm lendas siia. Kui on kõrgrõhkkond ja tuuled lõunast, kandub see õietolm tuhandeid kilomeetreid edasi," selgitas Laaniste.

Õietolmu kontsentratsioon õhus sõltub ilmast - vihmasel kevadel on õhk puhtam, aga kui ilm püsib pikalt kuiv, on õietolmu palju ning tuul viib selle kaugele.

Kõige rohkem mõjub allergikutele kase õietolm. Seda oli Eesti õhus kõige enam 9. mail, praegu aga on kase hoog raugemas. Maikuu ongi allergoloogi sõnul üldiselt allergikutele kõige hullem aeg, sest ehkki suvel on kõrreliste õitsemisperiood, siis nii tugevat reaktsiooni nagu kask need esile ei kutsu. Nohu ja teised vaevused võivad aga alata juba märtsis, kui õitsema hakkab lepp, ning lepa õietolmu on õhust leitud isegi veebruari lõpus.

Kõik õietolmud allergiat ei põhjusta

Allergiaperiood peaks sõltuvalt aastast lõppema septembris. Viimane õitseja, mis ärritab, on puju ning kui see lõpeb, hakkavad esile kerkima hallitusseened, mis aga nii ärritavalt ei mõju.

"Oluline asi, mida inimesed ei tea, on see, et kõik õietolmud ei põhjusta allergiat. Õietolmul peavad olema teatud omadused ja läbimõõt, et allergilist reaktsiooni esile kutsuda. Eestis on need taimed lepp, sarapuu, kask, kõrrelised ja puju," rääkis Laaniste. "Praegu on männi õitsemine väga aktuaalne, aga mänd on taim, mis ei tekita allergiat - ta lihtsalt ärritab limaskesta füüsiliselt, kui teda on palju, nii nagu kevadine tänavatolm, mis keerleb."

Allergiaspekter on väga lai ja staažika arsti sõnul tundub, et juurde on tulnud kõiksuguseid allergiaid, aga samas on allergia ka väga popiks muutunud - inimesed kipuvad iga aevastust või tekkinud punni allergiaks pidama.

Ravimitest on enamasti allergia vastu abi, aga Laaniste sõnul on probleemiks see, et neid tuleb mõju saavutamiseks võtta iga päev.

"Õietolmuallergia korral on kõige esimene ravim niinimetatud teise põlvkonna antihistamiinsed preparaadid. Need on küllalt efektiivsed, aga neid tuleb võtta kogu õitsemise aja. Vanasti öeldi, et kui on ilus ilm, siis võta, aga kui vihma sajab, jäta võtmata. Nüüd on uus seisukoht, et neid tuleb võtta kogu aeg, et efekt oleks parem. Kui jätame kaks päeva vahet, siis ei mõju nii kiiresti ja hästi," rääkis ta.

Kui ühest rohust pole abi, tuleb juurde võtta silmatilku, ninatilku või -spreisid ja ainult ühe ravimi efektile ei ole õige lootma jääda, nagu inimesed tihtipeale kipuvad tegema. Nagu kõigil ravimitel, võivad ka allergiarohtudel kõrvaltoimed olla, kuid üldiselt peetakse neid Laaniste sõnul ohutuks ja teatud juhtudel määravad arstid neid väga pikaks ajaks.

Allergoloog rõhutas, et allergikutel tuleks juba varakevadest peale oma perearstiga kontaktis olla, et õigel ajal oleksid rohud kapis juba käepärast. 

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: