Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et ettevõte on tänaseks üle Eesti renoveerinud raudtee ülekäigukohad ning paigaldanud sinna piirdeaiad ja -tõkked. Järgmine samm paremaks ohutuseks on foorid ja helisignalisatsioonid ning sealt edasi vähendada olemasolevaid samatasandilisi ülekäigukohti ehk rajada tunneleid ja sildu.

"Osadel raudtee ülekäigukohtadel on ka täiendavad ohud - näiteks see sama Veerenni oma asub kurvis. Need on kohad, kuhu me esmajoones paigaldame foorid ja helisignalisatsioonid. Oleme vaadanud välja üheksa kohta, kuhu need paigaldada. Neist kaks on Tallinnas - Veerennis ja Kitsekülas, siis kaks Aegviidus, kaks Kehras, kaks Raasikul ja üks Jõhvis," sõnas Viisalu.

Mehe sõnul on sellise valiku alus raudtee ülesõidukohtade nähtavus, rongide kiirus ja sagedus ning ka rööbaste arv. Ta avaldas arvamust, et osadele ohtlikele ülekäigukohtadele õnnestub foorid ja helisignalisatsioon paigaldada juba tänavu, ülejäänutele järgmisel aastal.

"Kuidas inimfaktor raudtee ülekäigu kohtadel miinimumi viia, on nende eri tasandile viimine. Ehk tunnelid ja sillad. Näiteks aastate eest pandi Lilleküla ülekäigu kohale küll foor ja helisignalisatsioon, aga see ei aidanud. Ikka juhtus seal õnnetusi. Aitas alles tunnel," sõnas Viisalu.

"Raudtee jääb alati ohtlikuks kohaks"

Tarvi Viisalu kommenteeris raudteeohutuse teemat ka ETV saates "Ringvaade".
"Raudtee on ja jääb alati ohtlikuks. Kui on ette nähtud koht, ehk raudtee ülesõidu koht või reisijate ooteplatvorm, siis tuleb alati meeles pidada, et kuigi see on lubatud koht, kus viibida tohib, siis jääb see koht alati ohtlikuks. Ja kui me hakkame raudteed ületama, siis me siseneme ohutsooni ja peab olema väga tähelepanelik," rääkis Viisalu.

Viisalu sõnul ei erista kodanikud tihtipeale raudteed ja maanteed. "Raudtee väga oluline erinevus on see, et kui inimene hakkab tänavat ületama, siis näiteks ülekäigurajal annab sõidukijuht inimesele teed, aga raudteel sellist asja, et rong annaks teed ei ole mitte kunagi. Ja selle põhjus on lihtne. Rong ei saa mitte kunagi õigel ajal pidama," lisas Viisalu.

Rüütelmaa: tehnikast ainult ei piisa

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa lisas, et liiklusohutus raudtee ülekäigukohtadel koosneb kahest komponendist: esiteks ohutusmeetmed ja teiseks inimfaktor.

"Käisin ise Veerenni ülekäigukohal pärast õnnetust. Rongi polnud näha, aga relssidest oli rongi lähenemist juba tunda. Kahjuks selle aja lühikese aja jooksul, mil mina seal olin, ületas seda ülekäigukohta üks ema koos lapsega. Ta utsitas last rongi eest läbi jooksma. Kindlasti on sellistes kohtades tegemist suuresti inimfaktoriga."

Rüütelmaa sõnul on täiendavad foorid ja helisignaalid sellistes kohtades vajalikud, aga tehnikast ainult ei piisa.

"Tehnika on tehnika. Kui inimene ületab ülesõidukohta aastaid, siis muutub see rutiiniks. Mida linn ja Eesti Raudtee saavad teha, on vaadata veelkord üle kriitilise pilguga, kas sellistes kohtades on piirded ette pandud, et inimene ei satuks hajameelsusest raudteele. Aga isegi kui piirded on olemas, siis leidub rattureid, kes sõidavad üle haljasala piiretest mööda," rääkis Rüütelmaa.

Rüütelmaa avaldas ka lootust, et traagiline sündmus on pannud inimesed mõtlema ja hindama oma riskikäitumist teisiti.