Arhitekt Tõnis Savi tõdes, et Tallinnas ei ole sellist infrastruktuuri, mis toetaks igapäevast jalgrattaga tööl käimist.

"Meil on väga toredad kergliiklusteed kuskil - just näiteks Järve metsas avati - linna ääres, sa võid Stroomi rannast sõita Kloogaranda välja rattaga. Väga mõnus sellise vabaaja veetmise vormi mõttes, lähed iluled rattaga, väga okei. Aga kui räägime sellest, et ma tahan rattaga tööl käia, tahan igapäevaseid asju ajada, siis selleks ei ole tegelikult väga head võimalust," rääkis ta.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa kinnitas, et kus võimalik, on jalgrattaradu tehtud ja neid töid ka jätkatakse. Kesklinnas aga on ruumi vähe ning lahendused on loodud vastavalt neile oludele.

Liivalaia tänav on üks peamisi linna sissesõidu teid, aga ratturi jaoks on seal olukord kõike muud kui hea.

"Siin see rattarada on nii, et siit natuke edasi, Eesti Gaasi maja ees on täiesti adekvaatse laiusega, aga järgmine hetk laskumise juures, kurvi juures on see kuskil 60 sentimeetrit ja siis sa mõtled, et mind pannakse seal keskkonna poolt olukorda, kus ma pean hakkama tegema otsuseid, milleks ma ei ole valmis," kirjeldas Savi.

Mõnel pool on jalgrattaradadega aga üsna hästi - kas või Ahtri tänaval, kus autotee servas on maha joonitud vähemalt meetrine ratturirada. Paraku lõpeb see rada aga kui noaga lõigatult ühe fooriga ja edasi on taas olelusvõitlus autodega.

"Ma pean tegema äkkotsuse. Äkkotsused ei ole ratsionaalsed tavaliselt. Mul ei ole aega siin läbi mõelda, mida siin keegi planeerija või projekteerija mõelnud on. Mul saab tee otsa, ma pean midagi tegema," rääkis Savi.

Rüütelmaa sõnul lähtub linn rattateid planeerides linna rattastrateegiast 2018 kuni 2027 ja väidetavalt toimub tasapisi olukorra parandamine. See tasapisi on aga väga aeglane samm, kui võtta näiteks selle aasta prioriteedid.

"Kindlasti on teekattemärgistuse värskendamine. Ta on tegelikult konkreetse liikluruumi määratlemine jalgratturile ja konkreetne signaal sõidukijuhile, et see on jalgratturi ruum. Siis on meil kavas tähistada jalgrattarajad värviliste piktogrammidega, et juhtidel oleks selgem. Suurem objekt on muidugi Reidi tee, kus jalgratturid saavad endale ohutuma ja eraldi liiklemise võimaluse," selgitas Rüütelmaa.

Ratturite meelest ei ole lihtsalt joonimine ja üks suurem objekt aastas piisav - tahtma peaks rohkem.

Jalgratturid näevad siiski ka head. Näiteks juba aastaid tagasi korrastatud Soo tänav Kalamajas, kus autod tõmmati koomale ja liiklus muudeti aeglasemaks, väärib Tõnis Savi hinnangul vähemalt hinnet 3+.

"See suhteliselt hea näide, kuidas üks tänav on ringi tehtud, esmapilgul võib olla natuke võõras lahendus, aga kokkuvõttes on see andnud kõigile parema tulemuse," ütles ta.

Eesti kunstiakadeemias tegelesid tudengid suure rühmatööna ideaalse lahenduse pakkumisega Liivalaia tänava näitel. Oluliseks peeti kõiki liiklusvahendeid. Karmen Silde ja Jõnn Sooniste tutvustasid "Aktuaalsele kaamerale" oma rühma vahesaartega projekti.

"Kui me vaatame praegu, et seal on autoteedele viis-kuus rada ja keskmine autoteede laius on neli meetrit, 4,5 meetrit. Kui me vaatame praegu kehtivat standardit, siis see näeb tegelikult ette 3,5 või 3,2 meetrit. See tähendab, et automaatselt meil oleks võimalik neli meetrit, viis meetrit jalakäijale, jalgratturile, rohealadele ruumi juurde anda," selgitas Sooniste.

"Meie lahendus näeb ette, et luua tee keskele saared, et eraldada need kuus rida omavahel," lisas ta.

Jalgratturitega juhtunud õnnetuste arv, kus on inimene ka viga või surma saanud, on olnud viimasel viiel aastal üsna stabiilne.

2014. aastal sai liiklusõnnetustes vigastada 1725 inimest ja mullu sadakond inimest rohkem. Õnnetustes viga saanud rattureid oli 2014. aastal 183, mullu 230. Statistika järgi on tänavu kahel rattal sõitjaid viga saanud juba 41.

Veelgi kurvem statistika näitab, et 2014. aastal hukkus liiklusõnnetustes 81, neist kaks jalgratturit. Mullu kaotas liiklusõnnetuses elu 67 inimest, neist neli jalgratturit.

Maanteeameti statistika näitab, et viimasel viiel aastal on enim viga saanud rattureid olnud alaealised ehk alla 18-aastased, neid on olnud selle aja jooksul kokku 226. Järgnevad 45-54-aastased. 143 selles eas ratturit sai viimasel viiel aastal viga. Kolmandal kohal on üle 65-aastased, kellest aastatel 2014 kuni 2019 sai viga 129 inimest.

Vigasaanud ratturitest enamus on olnud mehed ja 33 protsenti naised. Neljal portsendil juhtudest on jäänud sugu märkimata.

Enamus hättasattunuist olid kained ja vaid kümnendik joobes. Veerandil juhtudest on joove määramata.

Turvavarustuseta oli viga saanud jalgrattureist ligi pooled. Üheksal protsendil vigasaanuist oli see küll olemas, kuid kasutasid seda valesti, ülejäänud kandsid nõuetekohast turvavarustust.