Videod: kuidas inimesed ise end raudteel ohtu panevad ({{commentsTotal}})

{{1567503120000 | amCalendar}}
Foto: Eesti raudtee-ettevõtted

Kuigi tänavu on traagiliste õnnetusjuhtumite arv vähenenud, on samal ajal oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv Eesti raudteedel. Seejuures on napilt pääsejateks järjest enam lapsed, teatasid Eesti raudtee-ettevõtted.

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul registreeriti raudteel 65 intsidenti, millest kaks lõppesid surmaga. Vigastustega pääses üks inimene. Kui 2018. aasta esimesel poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55, siis sel aastal on see kasvanud.

"Lähtudes raudteeõnnetuste statistikast, näeme, et raudteeohutuse tase on aasta-aastalt paranenud. Kuigi sellel aastal on võrreldes mullusega traagiliste õnnetuste arv vähenenud, siis samal ajal on oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv raudteel – iseäranis oluline on rõhutada, et napilt pääsejateks on järjest enam lapsed," tõi esile Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

Raudtee-ettevõtete fikseeritud juhtumite analüüsist on ilmnenud, et põhilised eluohtlikud olukorrad, kus raudteel surmast pääsemine on olnud ülinapp, on seotud sellega, kui raudteed ületatakse kiirustades, veendumata, et see on ohutu, raudteed ületades on tähelepanu nutiseadmel, raudteed ületatakse jalgrattal või vales kohas ning liikleja tähelepanu on hajutatud, sest kasutatakse kõrvaklappe jms.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee lisas, et olukorra paranemisele aitaks kaasa liikluskultuuri tõstmine läbi ohtude teadvustamise. "Ohtusid peavad teadvustama nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes alles liikluses iseseisvalt osalema hakkavad."

Raudtee-ettevõtted kutsuvad kõiki liikluses osalejaid üles tähelepanelikkusele ning ohutusnormide täitmisele, rõhutades, et kuigi raudtee-ettevõtted teevad kõik selleks, et luua turvalist liikluskeskkonda, on ohutuse tagamisel tegelikult põhiroll liikluses osalejal endal, sest raudteeohutust saavad tagada vaid kõik liikluses osalejad üheskoos.

Operaili juhatuse liige Paul Lukka märkis, et sõltumata rongi tüübist peab arvestama, et ükski rong ei suuda kiiresti peatuda ehk raudtee läheduses on ohu vältimine esiti inimeste vastutus. "Täislastis kuni 6500 tonni kaaluva kaubarongi peatumisteekond võib halbade teeolude korral olla kuni 1 kilomeeter. See on kümme korda pikem kui autol, mistõttu ei ole valikut – rongile peab alati teed andma ning enne raudtee ületamist tuleb veenduda, et seda tehakse õiges kohas ning ohutult," rõhutas Lukka.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i juhatuse liige Rain Kaarjas tõi lisaks raudteeohutuse probleemkohana esile ka seda, et kuigi Eestis on järjest turvalisemaks arendatud raudtee infrastruktuuri tervikuna, tõstetud raudteeülesõitude ja -ülekäigukohtade turvalisust ja piiratud isetekkeliste ülekäikude piirkondades ka raudteele pääsemist, siis on jätkuvalt neid liikluses osalejaid, kes tahtlikult turvalist liiklemist eiravad.

"Jätkuvalt on probleemiks raudtee ületamised selleks mitte ettenähtud kohtades. Lisaks on tahtlikult lõhutud piirdeid ja aedu, mis takistavad ohtlikes piirkondades raudteele minekut," tõi Kaarjas näiteks. Tema sõnul oleks üheks lahenduseks ohutuse tõstmisel raudteeülekäikude viimine eri tasanditele.

Samal teemal rääkisid ETV saates "Ringvaade" Elroni ohutusjuht Pille Pärnjõe ja Eesti Raudtee ohutusteenistuse juht Tarvi Viisalu.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: