Praegu on 180 sellist kaamerat ning kõikidel jaoskondadel on vormikaamerad olemas. Igal hetkel vormikaamerat sisse ei lülitata ja isegi kogu salvestatu alles ei jää.

"Siis kui politseipatrull on tulnud jaoskonda, siis ta paneb selle kaamera dokki, siis laetakse kaamerast failid serverisse. Hinnatakse, millised failid on vajalikud tõendiks, märgitakse ära ja säilitatakse. Kõik teised kustutatakse," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Kristjan Toom.

Kristjan Toomi sõnul kaamerat kartma ei pea – igal pool ja absoluutselt kõik pildis ja helis säilib. Politseinikul on kohustus ka öelda, et ta paneb kaamera tööle.

"Niimoodi, et politseinik läheb mööda ja te näete seal vormi küljes kaamerat – siis ei, sellisel juhul me kindlasti ei salvesta. Ei ole mingit vajadust ja ei ole selleks ka võimalust," selgitas Toom.

Enamikus riikides, kus selliseid kaameraid kasutatakse, on politseinikel õigus ise otsustada, mida salvestada, ütleb Toom. Midagi pole valesti siis, kui kaamerat tööle ei panda seda näiteks juhul, kui salvestamine võib riivata konkreetse inimese inimväärikust. Vormikaameraga harjumine võtab aega. On juhtunud ka seda, et ekraanil oma pilti nähes on hakatud andma kaamerasse vaadates intervjuud.