"Rahva teenrid" hindasid ÜRO hääletust Eesti diplomaatia võiduks ({{commentsTotal}})

Foto: Vikerraadio

Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud pidasid reedel ÜRO-s toimunud hääletust, milles Eesti võitis ÜRO Julgeolekunõukogu liikme koha, Eesti diplomaatia võiduks.

"Kindlasti oli see väga suur võit Eesti välisteenistusele," ütles rahvusringhäälingu ajakirjanik Urmet Kook, tuues esile kampaaniameeskonna juhi Margus Kolga, Eesti suursaadiku ÜRO juures Sven Jürgensoni ja president Kersti Kaljulaidi, kellel oli kõige suurem mõju valimisedule. President kõrgel tasemel eestkõnelejana andis Eesti ambitsioonile tõsiseltvõetavust ja viis tulemuseni, mis ületas Rumeeniat, mille märksa suurema riigina oli oluliselt rohkem ressursse kampaaniaks, sealhulgas ka üle saja diplomaatilise esinduse maailmas, tõdes Kook.

Nii Kook kui ka Äripäeva peatoimetaja Aivar Hundimägi märkisid siiski, et see, millist kasu Eesti sellest positsioonist saab, on seni selgusetu.

Kook viitas ka, et väga suure osa ÜRO Julgeolekunõukogu teemadest hõlmavad Aafrika riike puudutavad küsimused. "Ma ei tea, kui suur kompetents meie välisteenistusel praegu Aafrika teemadel on, kindlasti on see aastatega kasvanud, aga kindlasti tuleb arvestada sellega, et see teemadering, millega meil seal regelema tuleb hakata, puudutab väga teisi riike," rääkis ta.

"Seoses juba kandideerimisprotsessiga on meie välisteenistuse võimekus Aafrika ja Lähis-Ida teemadega tegeleda ja neid analüüsida mitmekordistunud," lisas saatejuht Mirko Ojakivi. "Siimaani peaks kogu Aafrikat ja Lähis-Ida katma välisministeeriumis kaks inimest," ütles Ojakivi, tõdedes, et see on "üsna piinlik number".

"Küllap kahe aasta pärast on see kompetents oluliselt parem," arvas Hundimägi.

"Kindlasti tuleb see, kui pead vaatama asju laiemas perspektiivis ja tegelema teemadega, millega varem pole tegelenud, välisteenistusele kasuks. Ma arvan, et Aafrika tundmine ja kogu rändetemaatika tuleb ka sealtkaudu Eestile kasuks, seda ei saa kindlasti alahinnata," rääkis Kook.

Energeetikas pole häid lahendusi paista

Käsitledes sel nädalal Ida-Virumaal Eesti Energias ähvardavate koondamistega tearavalt tähelepanu alla tõusnud elektritootmise teemat, ütles Hundimägi, et tema jaoks oli üllatav, et see nii juhtus, arvestades seda, et alles hiljuti olid valimised, kus see teema oleks võinud olla arutuse all.

"Mulle tundub, et kõige hullem on see, et kõigi kolme teema puhul pole lihtsaid ja helgeid stsenaariume," märkis Ojakivi, pidades silmas koondamistega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme, elektrihinna tulevikku ja Eesti varustuskindlust. "Kõige hullem on see, et aastaid on neid küsimusi proovitud eirata ja loodetud, et äkki laabub kõik iseeneenesest ja on tehtud rida väga valesid otsuseid," rääkis ta. Ta viitas Eesti Energial biomassi põletamise takistamist ning toetusi nautiva taastuvenergiasektori lobitegevust.

Ojakivi sõnul tasuks elektritarbijatel igal juhul mõelda ökonoomsematele lahendustele ja loobuda võimalusel suure tarbimisega seadmetest.

Kook tõdes, et kiireid lahendusi olukorrale ei ole.

Ojakivi sõnul tasub tulevikule mõeldes otsustada, kas panustada ainult taastuvale energiale või ehitada valmis neljanda põlvkonna tuumajaam, mida rühm ettevõtjaid ja aktiviste plaanib. "Jääb loota, et nendel inimestel õnnestub avalikkusele oma projekti vähemalt tutvustada, et kusagil ei teki kohe mõnda seltskonda, kes juba teavad kõiki selle projektiga seotud riske," rääkis Ojakivi.

Eesti sisepoliitikast rääkides meenutasid saates osalejad, et laupäeval peetakse Isamaa volikogu ning pühapäeval on Refomierakonna, Vabaerakonna, sotsiaaldemokraatide ja EKRE üldkogud.

EKRE konkressi puhul on huvitav, kes valitakse erakonna aseesimeesteks, mis kohtadel on praegu Martin Helme, Jaak Madison ja Henn Põlluaas, tõdes Ojakivi.

Arvestades nende Tartu allorganisatsioonis toimunut, on huvitav näha häälte jaotust valimistel, lisas Hundimägi.

Ojakivi hinnangul tasub jälgida ka, mis saab Jaak Madisonist, kuna tema paistab olevat võtnud erekonnas siseopositsiooni juhi rolli.

Rääkides Sotisaaldemokraatliku Erakonna üldkogul toimuvast erakonna juhi valimistes, kus kandideerivad Indrek Saar, Riina Sikkut ja Lauri Läänemets, leidis Kook, et valimistel võib minna nii nagu läks reedel ÜRO-s peetud valimistel, kus esimeses voorus võitnud kandidaat saab teises voorus enam lisahääli. "Oluline on, kuidas esimeses voorus väljajääja toetajad hääletavad teises voorus ja kas kolmandaks jäänu ka kellelegi toetust avaldab," ütles Kook.

"Selge on see, et homne päev on sotsiaaldemokraatidele väga oluline, sest uus liider määrab ära selle, kuidas minnakse vastu kohalikele valimistele, kas suudetakse negatiivsetest märksõnadest välja tulla ja kuidas suudetakse Reformierakonnalt kadumaläinud valijad kätte saada ja kuidas hakata Keskerakonna valijat kõnetama - need on sotsiaaldemokraatide lahendused," rääkis Ojakivi.

Saates puudutati ka Elroni seatud keeldu jalgratastega mõnedesse rongidesse siseneda ja kohtutes kehtestatud kajastamiskeeldu.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: