"Rahva teenrid": kliimapoliitika on pakkunud valitsusele suure narratiivi ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika on pakkunud valitsusele suure narratiivi, mida mõnel varasemal valitsusel ei ole olnud, leidsid laupäeval Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud.

"Kui Reformierakonna juhitud valitsuse vaevles suure narratiivi puudumise käes, siis praegusele valitsusele on see sisuliselt kandikul kätte toodud. See on see millest kinni hakata," tõdes ERR-i ajakirjanik Merilin Pärli laupäeval eetris olnud saates.

Temaga nõustus teine saatekülaline, Heidit Kaio Eesti Naisest, kes leidis, et valitsus on selle teemaga tegelemisel nagunii hiljaks jäänud, kui vaadata Põhjamaid, kus loodushoid on juba 15 aastat üks keskseid ühiskondi ühendavaid ideid.

Eesti torkas rahvusvahelises meedias silma sellega, et koos veel paari Ida-Euroopa riigiga keeldus ühinemast Euroopa Liidu lubadusega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalus.

Saatejuht Mirko Ojakivi rõhutas omalt poolt, et kliimapoliitika juures on väga tähtis ülemineku tempo, see, kas tehnoloogia ambitsioonidele järele tuleb. Samuti meenutas ta, et ka selles valdkonnas mõjutavad otsuseid suuured ärihuvid.

Pärli ja Kaio rõhutasid samas, et loodushoid on oluline mitte ainult globaalses aspektis, vaid ka kohalikul tasandil. "Võiks olla nii, et meie linnades on õhk, mida kannatab hingata ja randades vesi, kus saab ujuda," ütles Pärli. "Ma nõustun, ei saa rääkida ainult sellest, et vaadake mis Indias toimub," lisas Kaio.

Ojakivi tõi välja, et kui Eesti tahaks täita endale Euroopa Liidus 2030. aastaks võetud kohustusi, peaks investeerima 1,3 miljardit euro, seda peamiselt raudtee elektrifitseerimisse, trammitee rajamisse Tartusse jne. Selleks saab kasutada emiteerimata jäänud CO2 kvoodi müügist saadud raha. "On saabunud parun münchhausenlik ajastu, kus saame ise ennast juukseidpidi soost välja tõmmata, kui keegi teine maksab need kulutused kinni," tõdes Ojakivi. Ta tõi emissioonide vähendamise võimalustena esile elektrtanspordi laiema kasutuse, automaksu, hoonete renoveerimise.

Pärli rõhutas siiski, et me ei saa saavutada kliimaneutraalust iga hinnaga, vaid valitsus peab selle hinna välja arvutama ja selle ühiskonnale teatavaks tegema. "Ehkki tuleviku energiaallikas on elekter, siis küsimus on, kuidas elektrit saada. Eriti meil, kus me kasutame põlevkivi elektri saamiseks," tõdes Kaio. Ta tõi näiteks innovatiivseid lahendusi Hispaanias, Saksamaal ja Rootsis.

ENPA otsus paneb kukalt kratsima

Hinnates Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee otsust taastada Venemaa delegatsiooni hääleõigus, imestasid saatekülalised, kui suure enamusega see otsustati.

"Paneb kukalt kratsima, kui suure häälteenamusega Venemaa delegatsiooni õigused taaskinnitati," tõdes Kaio.

Ojakivi tõi välja, et üheks Venemaa tagasivõtmise põhjuseks võib olla raha, kuna Venemaa on jätnud kaks aastat oma liikmemaksu tasumata. Teiseks aga on paljudel ENPA võtmetegelastel isiklik huvi Venemaa rehabiliteerimine, leidis Ojakivi tuues eraldi välja Hollandi, mille kodanikega lennuki allatulistamises peetakse süüdlaseks Venemaad.

Kaio leidis, et Venemaa kaasamise soovi taga on suuresti reaalpoliitika ning tõi näiteks Vene gaasi ekspordi saksamaale, kus see on üheaegselt oluline nii majanduslikult kui ka keskkonna-alaselt.

"Seni püsinud Euroopa Liidu üksmeel Venemaale kehtestatud sanktsioonide hoidmisel olnud siiski märkimisväärne," tõdes Ojakivi.

Pärli hinnangul võib varsti karta ka EL-i sanktsioonide lagunemist.

Kapo kasutab Metsavase usutlust profülaktikaks

Kommenteerides USA väljaandes The Atlantic ilmunud portreelugu Eestis Venemaa kasuks spioneerimise eest vangi mõistetud endise kaitseväelase Deniss Metsavasega, leidsid saatekülalised, et sisuliselt kasutas kaitsepolitsei (kapo) seda ära võimalike tulevaste reetmiste ärahoidmiseks.

"Kui Metsavas juba kinni peeti, siis kapo rääkis, et tuleks kohe teatada, kui midagi taolist (nagu Metsavasega Venemaal - ERR) juhtub. Nüüd siis saimegi täpsemad faktid selle kohta. Venemaa kasutas klassikalist võtet noore mehe liimile püüdmiseks," rääkis Pärli viidates Metsavase öisele suhtele tundmatu Vene naisterahvaga, misjärel Vene luure teda santažeerima asus.

Ojakivi viitele, et kapo ei kinnitanud Metsavase sõnu, leidsid Kaio ja Pärli, et see oli nende taktikaline otsus. "Kui see oleks lausvale olnud, siis ei oleks kapo seda siniste silmadega pealt vaadanud," tõdes Kaio. Teatavasti kapo esindaja istus Metsavasega tehtud intervjuu juures. Kui reetur oleks midagi väga vale rääkinud, siis oleks kapo sekkunud, leidsid ajakirjanikud.

"Ma usun, et kapo loodab, et sellest saab õpikunäide, millega tulevikus ära hoida uusi selliseid värbamisi," lisas Pärli.

Kas Kross kasutas oma abikaasat ära?

Kommenteerides prokuratuuri otsust esitada valeütluste andmise süüdistus Refomrierakonna poliitiku Eerik-Niiles Krossi abikaasale Mary Krossile, kes väitis, et EKRE märke kandvad mehed ründasid teda Stroomi rannas, leidsid saatekülalised, et selle taga on oma naist ära kasutanud mees.

"Eerik-Niiles Kross on ka varasmelt silma paistnud mänguliste võtetega poliitikas," ütles Kaio, tuues näiteks drooni kasutamise kohalike valimiste kampaanias Tallinnas. "Fantaasiat tal jagub, ma ei saa ainult aru, miks ta oli tarvis oma naine sinna mässida, juhul, kui ta seda tegi," lisas Pärli. Kaio nimetas juhtunud imelikuks looks, Pärli äärmiselt lolliks looks.

Ojakivi meenutas juhtumit analüüsides, et ajakirjandus ei ole endiselt vabanenud faktide kontrollimise kohustusest. "Seda tuleb hoida, muidu oleme ühiskonnana manipuleeritavad," rõhutas ta.

Samas viitasid saatekülalised, et kuna lool olid algselt usaldusväärsed allikad, siis ajakirjandus võttis seda tõe pähe. "Sa ei tule ju selle peale, et inimesed võivad nii labaselt valetada," tõdes Pärli.

Laulupeo repertuaari valik tekitas küsimusi

Hinnates laulupeo korraldajate otsust mitte võtta kavasse ühtegi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi viiest isamaalisest laulust, leidis Pärli, et ametlik põhjendus, justkui ei tohiks häid laule kogu aeg laulda on küüniline.

"Sellega varjatakse tegelikku põhjust, mis on ilmselt see, et need viis laulu on sõnade poolest liiga vastanduvad. Ilmselt on hirm, et sellest sünnib vale rahvuslik tunne," rääkis Pärli. Tema hinnagul tuleks juubelilaulupeol laulda kõiki olulisi laule ning need viis on kindlasti ühed sellised ilma milleta võib-olla poleks praegust Eestit. Pärli võrdles olukorda nõukogude ajaga, kus ka repertuaari tsenseeriti, ehkki nüüd töötas sisemine tsensuur. "See on identikriis," leidis ta.

Kaio märkis, et Eesti laulupeod ongi väga jõuliselt rahvuslikud ning võivad võõrastele isegi pisut hirmutavad tunduda.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: