Järgmise eelarveperioodi arutelud on Euroopa Liidus käinud juba aasta aega. Ka teisipäeval oli järgmise seitsme aasta rahakott Luksemburgis jututeema nii üldasjade nõukogus kui ka põllumajandusministrite kohtumisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahast ministrid ja diplomaadid tegelikult veel ei räägi, jutt keerleb põhimõtete üle. Eestil on oma mured.

"Variantidena on aruteludokumentides selgelt sisse toodud meie mured ühtekuuluvuspoliitika riigipoolse kaasfinantseerimise määra liiga suure tõusuga. Samuti on tunnistatud, et Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste otsetoetuste madal tase on miski, millega peab tegelema," selgitas välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas.

"Enda poolt saan lubada seda, et seisan selle eest, et meie meeste numbrid, mis tulevikus tulevad, oleksid võimalikult suured. Meie põllumees on ebavõrdses konkurentsiolukorras võrreldes just nende vanade ja suurtega," sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Günther Oettingeri sõnul seisnevad põhilised poliitilised valikud kõigepealt eelarve kogumahus ja seejärel selles, kui palju otsustavad riigijuhid kokku tõmmata praeguseid tegevusi ja mil määral anda raha uutele valdkondadele.

"Jõuda tasakaalus kompromissini selle kolmnurga kolme punkti vahel saab olema põhiline poliitiline teema valitsusjuhtidele ja ministritele," ütles volinik.

Järvik ütles, et on kogenud nõukogus head vastuvõttu, aga Euroopa Liidu aruteluprotsess on aeganõudev.

"Mulle meeldiks kiiremini otsuseid teha," märkis Järvik, kes on võrrelnud arutelu EL-ist liivakastimängude ja mõttetute jututubadega. "Võib-olla läksin liiga karmiks oma ütlemisega, aga seda mängu ja ajaviitmist on otsuste vastuvõtmisel ikka väga palju," lisas ta.