Kati Ruubel: püüame suveüritustel paremini prügi sorteerida
Suveüritustele võiks võtta kodust ilusa riidekotiga oma nõud ja topsid kaasa ning paluda oma toidu ja joogid sinna serveerida. Kindlasti tasub ka ürituse korraldajale ja toitlustajatele märku anda, et nad eelistaksid keskkonnasõbralikumaid lahendusi, kirjutab Kati Ruubel.
Hea lugeja, kindlasti oled ka sina sel aastal mõnele vahvale suvisele väliüritusele minemas. Ilmselt kogu perega. Kindlasti on seal palju põnevat näha ja kuulda ning kindlasti tuleb teil nende elamuste peale seal ka nälg ja janu. See tähendab, et oleks vaja kõigile osta söögid, joogid, pärast midagi magusat ja kohvi, mille kõige serveerimiseks kasutatakse väliüritustel tavaliselt ühekordseid nõusid.
Stopp, just selle koha peal sooviksingi sind peatada, armas külastaja. Mõtle nüüd korraks. Kui kõik see maitsev toit saab söödud ja jahutavad joogid joodud, siis mis jääb alles?
Nelja inimese peale näiteks neli kuni kaheksa plasttaldrikut, neli kuni kaheksa plasttopsi, kaks kuni neli plastikust kaanega kohvitopsi, neli kuni kaheksa nuga-kahvlit-lusikat, mõned toidujäätmed, jäätisepulgad ja -pakendid jms. Kokkuvõttes jääb sinust maha terve kotitäis asju, mida kasutasid vaid korra ja viskasid siis prügikasti.
Kui prügi ei sorteeritud, läheb see kõik olmeprügi hulka ja ladestatakse sadadeks aastateks prügimäel või põletatakse. Mõtle ise, kui üritusel on näiteks 5000 külastajat, kui palju siis sellisel üritusel jäätmeid tekib?
Õnneks tuleb meedia vahendusel järjest enam rõõmsaid teateid, et suveüritused muutuvad keskkonnasõbralikumaks. Võib-olla oled ka sina neid uudiseid lugenud ja südamesopis on hea tunne, et keegi selle teemaga tegeleb, sest mõte plastikut täis meredest ja prügisse mattunud loodusest ei meeldi kellelegi. Aga kas me päriselt ise ka teadvustame, mis meie tarbitud asjadest saab?
Keskkonnasäästlikkusega ummikusse
Olen nii oma igapäevaelus kui ka meie festivali korraldades mõnikord jooksnud selle suure keskkonnasäästlikkusega vahel justkui ummikusse. Kas sul on ka vahel tunne, et justkui proovid prügi sorteerida või pakendivabamalt poes oste teha, aga ikka satub siia-sinna mõni kilekott või tundub, et prügiauto viskab ikka kõik vaevaga sorteeritud prügi ühte autokasti? See aga tekitab käega löömise tunde.
Seega tahtsin päriselt ise näha, mis saab konkreetselt näiteks meie festivali prügist edasi, kui me seda sel aastal korralikult sorteerime. Läksime ise oma Paikre jäätmejaama kohale ja palusime endale näidata. Soovitan kõigile seda pilti ise vaatama minna Väga silmiavav.
Kinnitan teile, et päriselt ka, prügi sorteerimisel on mõte sees! Peamine mõte on selles, et paljusid asju, mis on meie jaoks prügi, saab tegelikult veel kasutada. Taara eraldi kogumine ja taaskasutamine on ju ilmselt üsna tuttav ja loogiline teema. Tegelikult saab taaskasutada ka muud klaasist, plastikust, plekist, papist ja toidujäätmetest prügi, aga seda ainult siis, kui see prügi ei ole määrdunud.
Seepärast on näiteks kõige lihtsam esimene samm eemaldada üldprügist toidujäätmed ehk kõik, mis võib teisi pakendeid määrida. Kas teadsid, et isegi määrdunud pitsakarp on olmeprügi, mitte paberikonteinerisse sobiv jääde.
Ausalt öeldes tundsin Paikre töötajate ees piinlikkust, kui nägin neid tavalistest kodudest tulnud olmejäätmeid sorteerimas – nad püüavad isegi üldprügist leida jäätmeid, mida veel kasutada saaks. Aga kui oled ikka visanud vanadele ajalehtedele pooliku lahtise jogurtitopsi, siis kahjuks enam midagi sellest prügist taaskasutada ei saa.
Kuulsime ka kurbnaljakaid lugusid sellest, kuidas prügist on leitud isegi loomakorjuseid, rääkimata kodutehnikast ja patareidest, mida saab tegelikult jäätmejaama ära anda täitsa tasuta. Kõik, mis on määrdunud ja mida enam kasutada ei saa, läheb aastasadadeks prügimäele hoiule.
Samal ajal aga saime ka hea ülevaate sellest, mis saab siis, kui oma jäätmed sorteerime. Jäätmejaama territooriumil olid suured plastikjäätmete- ja papikuubikud, samuti suur biojäätmete hoidla – kõik need jäätmed suunatakse edasi taaskasutusse. Enamik sorteeritud jäätmed müüakse edasi ja nendest tehakse uusi tooteid.
Näiteks plastpudelitest saab ümbertöötlemisel teha kasvõi jalgpallisärke, köögilappe või fliispusasid. Papist tehakse näiteks munakarpe, vihikuid ja wc-paberit. Kõik biolagunev aga muutub juba järgmiseks aastaks kasulikuks kompostiks, mida saab omakorda laotada põldudele ja peenardele uue toidu kasvatamiseks.
Kokkuvõttes saime kinnitust, et kõik biolagunevad nõud ja toidujäätmed, taara ja papijäätmed tõesti saavad minna taas ringlusesse, kui me ise korrektselt prügi sorteerime. Ja teeme seda ka kõikidel järgnevatel üritustel, kuhu suvel satume!
Proovime teadlikumalt tarbida
Seega lepiks kokku, et proovime sel suvel veidi teadlikumalt tarbida ja prügi sorteerida nii kodus kui ka väliüritustel? Teeme endast parima, et isegi siis, kui oleme sunnitud ühekordseid nõusid tarbima, siis teeme toitlustajale sõbraliku soovituse, et need võiksid olla biolagunevad ja seejärel viskame need peale tarbimist õigesse prügikasti. Kui võimalik, siis sorteerime lisaks biolagunevatele jäätmetele ja taarale eraldi ka puhta papi- ja paberijäätmed.
Või veel parem, võtame ise kodust ilusa riidekotiga oma nõud ja joogitopsid kaasa ning palume oma toidu ja joogid sinna serveerida. Kindlasti tasub ka ürituse korraldajale ja toitlustajatele-teenusepakkujatele märku anda, et nad eelistaksid keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Niimoodi tasapisi jõuab teema järjest rohkemate kõrvadeni ja ehk tekivad ka suuremad muutused.
Kindlasti on keskkonnasõbralikkuse ja taaskasutuse teel veel pikk maa minna. Aastaks 2030 peab vastavalt eurodirektiivile kogu prügist ringlusse minema 65 protsenti. Hetkel läheb ringlusse vaid 35 protsenti jäätmetest. Aga kõik algab meist endist, seega armas suveürituste külastaja, proovime alates sellest suvest paremini, eks.
Ka meie proovime sel aastal Rõõmsate Laste Festivali korraldades teadlikult keskkonda säästa. See tähendab, et soovitame oma toitlustajatel kasutada biolagunevaid nõusid ja sorteerida eraldi oma biolagunevat prügi.
Samuti palume külastajatel sorteerida muust prügist eraldi taara ja biolagunev jääde, kelle juhendamiseks oleme appi palunud maleva noored. Me ei luba kasutada plastist kõrsi ja pakume võimalust täita tasuta oma kaasa toodud veepudeleid. Kuskilt peab ju alustama.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel