Üheks esimeseks positiivseks lahendiks on Haagi ringkonnakohtu 2015. aasta juunikuus tehtud  otsus, mille kohaselt peab Holland aastaks 2020 CO₂ heite taset vähendama vähemalt 25 protsenti võrreldes 1990. aastaga.

Haagi apellatsioonikohus jättis 2018. aasta oktoobris selle otsuse jõusse. Hollandi riik kaebas küll otsuse riigikohtusse edasi, kuid on lubanud varasemate kohtuotsustega seatud kohustustest kinni pidada.

Praeguseks on kohtusse jõudnud sarnaseid juhtumeid mitmel pool üle maailma. Nüüd, kui valitsuse järjekindla tegevuse tulemusena on e-Eesti võtnud suuna c-riigile, nagu  Kaarel Tarand hiljuti tabavalt kirjutas, kostub Eestiski nii avalikus ruumis kui ka omavahelistes vestlustes sagedamini mõtteid kliima kaitseks kohtusse pöördumise võimalustest. Kas ja kuidas sellega siis on?

Vaidlustada saab juba vastuvõetud otsust

Eesti seadusandlus ja kohtupraktika kinnitavad, et kohtusse saab kaebuse esitada konkreetse lõppotsuse peale. Selliseks lõppotsuseks võib olla näiteks riigi või omavalitsuse välja antud haldusakt (nt detailplaneeringu kehtestamise otsus) või konkreetne toiming.

See tähendab, et kohe alguses, kui asjaga alles tegelema hakatakse, näiteks kaasamise etapis, ei ole veel mõistlik kohtu poole pöörduda, sest kaasamise eesmärk ongi erinevate osapoolte seisukohad välja selgitada ja asja kulgu vastavalt sellele planeerida, vajadusel ka muuta.

Erandina võib kohtusse pöörduda otsustamise vältel näiteks siis, kui otsustamisprotsessi käigus tehakse viga, mis ei võimalda ilmselgelt mitte kuidagi jõuda õiguspärase lõppotsuseni.

Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui seadus näeb ette, et tuleb algatada keskkonnamõju hinnang, ent kohalik omavalitsus või riik, kel see kohustus on, seda ei täida. Sellisel juhul on selge, et lõppotsus ei saa tulla õiguspärane. Sarnast loogikat toetab ka Arhusi konventsioon oma kolme sambaga – kõigepealt osalemine ja alles siis, kui osalemise tulemus sind ei rahulda, on võimalik pöörduda kohtusse.

Kliima kaitseks on võimalik seega Eestis vaidlustada otsuseid ja toiminguid, mille alusel planeeritakse kas riiklikul või kohalikul tasandil rajatist või tegevust, mis on süsinikumahukas, st et planeeritav rajatis või tegevus tekitab suures koguses kasvuhoonegaase, tekitades eelkõige negatiivset mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile.

Kõige tõenäolisemad vaidlustatavad otsused erinevate rajatiste (nagu nt põlevkiviõlitehas) puhul on kas detailplaneeringu kehtestamise või ehitusloa andmise otsus või (nt põlevkivi) kaevandamise puhul kaevandamisluba.

Argumendid on määravad

Eestis saab kohtusse pöörduda igaüks. Eeldus on, et kaebajal oleks isiklik seotus (vt täpsemalt riigikohtu otsus nr  3-3-1-8-15, p 15 jj) asjaga ning vettpidavad argumendid oma kaebuse toetamiseks. Nende puudumisel võib tekkida oht, et kohus kaebusega tegelema ei hakka.

Näiteks, kui kohtusse pöördub eraisik, siis peab olema isiku enda õigusi rikutud - õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale või õigust eraomandit kasutada ja käsutada vmt.

Planeeringuküsimustes on eraisikul kaebeõigus laiem, sest kaebuse esitamine on võimalik ka siis, kui otsus on vastuolus avaliku huviga. Ent ka seda seisukohta tuleb mõistagi argumentidega toetada.

Kohtusse pöörduvalt keskkonnaorganisatsioonilt eeldatakse aga, et selle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ja vaidlustatav otsus on seotud selle organisatsiooni tegevusega. Kaebuse aluseks olevate argumentide esitamisel peavad ka need olema seotud keskkonnakaitseliste eesmärkidega.

Kuigi kohtusse pöördumine jääb alati üheks võimaluseks, ei kutsu ma selle looga üles kodanikke ja ühendusi kohtusse pöörduma, vaid ennekõike loodan, et sain selgitada, millistel juhtudel see võimalik on.

Kutsun üles hoopis leidma ja aktiivselt kasutama viise muul moel otsuste tegemisse sekkuda. See võimalus on igaühel olemas, olgu kasvõi protestides, poliitikadokumente kommenteerides, avalikult sõna võttes või ka oma investeeringuid suunates.

Osalemisvõimaluste ning nende tugevuste ja nõrkuste ning senisest tõhusamate välja pakkumise üle kutsun kaasa rääkima Keskkonnaõiguse keskuse korraldataval Arvamusfestivali arutelul "Elu vajab elamist, aga kliima päästmist - millised võimalused on kodanikul kliimapoliitika mõjutamiseks?" 10. augustil kell 12 Hea Kliima alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.