Maret Maripuu: lumehelbekesed on suveks sulanud ({{commentsTotal}})

Maret Maripuu
Maret Maripuu Autor/allikas: Rait Tuulas

Laps, kes on otsustanud koolivaheajal teenida endale ise taskuraha, peab saama seda teha ametliku lepingu ja töötasuga ning talle ohutul viisil ja keskkonnas, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu vastuses ERR-i lugudele "Maasikakasvatajad ei ole enam laste töölevõtmisest huvitatud" ja "Mirjam Nutov: trahvi asemel ettevõtjatele kuldäärtega tänukiri".

Mirjam Nutov kajastas laste suvist töötamist ja arutles samal teemal mitmes ERR-i meediakanalis. Laste suvine töötamine on igasuvine kirglik teema, sest meil kõigil on sellega oma noorusest mingi isiklik mälestus ja eks vanasti oli ikka rohi rohelisem. Mul on siiralt hea meel ajakirjaniku toimeka noorpõlve üle, et ta on saanud põhjaliku töökogemuse. Sama toimekad on Eestis tuhanded lapsed, kes töötavad seaduslikult.

Laps ei ole täiskasvanu

Laste ja noorte töökeskkonnale pööratakse suuremat tähelepanu, sest laps ei ole täiskasvanu, ta ei jaksa teha samasugust tööd ja sama kaua kui täiskasvanu. Lapse organism on kujunemisjärgus, iga kokkupuude raskuste tõstmisega, ohtlike ainetega jne võib tema elule jätta pöördumatu jälje.

Laps ei tea veel niipalju kui täiskasvanu ning ei oska ennast hoida. Võimalikku tööd vaadates peab lapsevanem hindama, kas see ikka lapsele sobib. Tööandja peab võtma rohkem aega, et selgitada ja juhendada, kuidas tööd teha, sest lapsel pole varasemat kogemust, millele toetuda.

Kuigi eetris väideti, et lapsed ei tohi maasikaid korjama minna, siis tohivad minna küll ja käivad korjamas ka. Kõik sõltub lapse vanusest, tööajast ja sellest, kuidas seda tööd tehakse.

Tele-eetris nägime maasikakorjamise masinaid, kus täiskasvanud inimesed kõhuli lavatsil olles maasikaid korjasid. Kael ja õlad hakkasid juba ainuüksi selle kaadri vaatamisest valutama! Kas tõesti mõni lapsevanem oleks valmis saatma oma 11-aastast last sellisele tööle, kus tundide kaupa kõhuli peavad käed kiirelt käima?

Lamava tööasendi puhul on tegemist tugeva staatilise koormusega seljalihastele, õlavöötmele ning seda tööasendit ei saa lugeda kergeks tööks. Tervise seisukohalt ei ole mõeldav selliselt töötada terve päeva isegi täiskasvanul.

Taaskord käis läbi valeväide, et tööinspektsioon keelas lehelaste töö. Kinnitan siis veelkord üle – ei, ei keelanud lehelaste tööd, selle projekti otsustas 2017. aastal lõpetada ettevõte ise. Juba aasta hiljem olid lehelapsed uue korrektse töökorraldusega tänavatel tagasi.

Tööinspektsiooni ülesanne oli ja on jätkuvalt jälgida seda, et lapse töötamine toimuks seaduslikult ja ei kahjustaks noore arengut ega tervist. Laps, kes on otsustanud koolivaheajal teenida endale ise taskuraha, peab saama seda teha ametliku lepingu ja töötasuga ning talle ohutul viisil ja keskkonnas.

Positiivne kogemus tööelu alguses annab noorele teadmised, et töösuhe peab olema mõlemaid pooli austav, tööd tuleb teha kohusetundlikult ning töö eest peab saama tasu.

Oluliselt lihtsustunud reeglid

Lastele ja noortele pakuvad ettevõtted tööd enamasti just seetõttu, et noored saaksid kogeda tööga seotud vastutust ning eduelamust. Kaks aastat tagasi lihtsustus oluliselt alla 15-aastaste töötajate tööle lubamise kord ning sellest ajast alates ei pea tööandja enam tööinspektsioonile taotlust esitama.

Kui tööandja soovib palgata 7-14-aastaseid, tuleb noore andmed kanda töötamise registrisse kümme tööpäeva enne nende tööle asumist, et info jõuaks tööinspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist jõuaks anda eelhinnangu, kas kavandatud töö on lapsele sobiv või mitte või jõuaks töökohta veel sobivaks kujundada.

See seadusemuudatus kasvatas hüppeliselt noortele tööd pakkuvate ettevõtete arvu. Kui varemalt andsid tööd valdavalt malev ja kohalikud omavalitsused, siis eelmisel aastal pakkus noortele tööd 687 erinevat organisatsiooni. Tööd sai 3834 alla 15-aastast noort. Sel aastal on juba tööl 2940 alla 15-aastast last, mis on 400 last enam kui mullu samal ajal.

NB! Kui palju käib tööl 15-17-aastaseid, ei saa me ütelda, sest nende töötamise registrisse kandmine käib sarnaselt täiskasvanutega.

Üks oluline kahe aasta tagune seadusemuudatus jäi ajakirjanikul veel tähele panemata. 13-14-aastased tohivad teha tööd seitse tundi päevas, varasema nelja tunni asemel. Suur huvi töötegemise vastu tekib peamiselt 13-14-aastaselt, sest just selles vanuses minnakse tavaliselt õpilasmalevasse või otsitakse tööd mujalt.

Näeme neidsamasid 13-14-aastaseid müümas etenduste või kontsertide pileteid, rannas pirukat või jäätist, aga vahel ka ettekandjatena töötamas.

Ettekandja töö sobib, kui töökorraldus on õige, ehk laps ei kanna suuri raskusi, ei puutu kokku alkoholi või tubakaga ning teeb seda päevasel ajal ehk enne kella kaheksat õhtul (seadusemuudatuse kohaselt kuni kella 22. õhtul). Oluline on, et tal oleks piisavalt puhkepause, õiged jalanõud pidevalt seisvas asendis tööks ja et tööaeg ei ületaks seitset tundi.

Tublisid tööandjaid on rohkem

Töötingimused on riigi kontrolli all, ütleb põhiseaduse paragrahv 29. Töösuhetes tuleb suuremat tähelepanu pöörata töötajatele, kes erinevatel põhjustel on ohustatumad – noored, vähenenud tööjõuga inimesed, võõrtööjõud ehk need, kes võivad langeda ärakasutamise ohvriks.

Tööandja, kes oma ettevõtte on rajanud pikemaks ajaks, soovib ilmselt olla ka seadusekuulekas. Noortele tööd pakkuvad ettevõtted on meil teada – nii need, kes on loonud lastele ja noortele head tingimused kui ka need, kes noori kõige paremini ei kohtle. Ütlen kohe, et tublid tööandjad on suures ülekaalus.

Tööinspektsioon on alati valmis jagama nõu seadusepiirangute ja töökeskkonna töötajale ohutuks ja tervist hoidvaks muutmise osas.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: