Maret Maripuu: suilised suvisel tööpõllul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maret Maripuu
Maret Maripuu Autor/allikas: Rait Tuulas

Suviti asuvad tööd asuvad otsima need, kellele Eesti tööturg on võõras, sellised tööotsijad jagunevad praegu kaheks: lapsed ja noored ning välistöölised, kirjutab Maret Maripuu.

Suvi on puhkuste aeg. Linnainimesi valdab rõõm saada eemale linnakärast, tolmust ja stressist. Samal ajal on suvi aeg, kus suureneb hooajatööde hulk ja vajatakse suilisi ehk ajutisi abikäsi.

Linnastumine ja sellega koos ka linnas töötajate arv on aastakümneid kasvanud. See omakorda kasvatab suvel puhkajate arvu, mis annab tõuke turistide teenindamisele suunatud majandustegevusele.

Suvine töötamine on paljudele oluline lisasissetulekuallikas. On tavaline, et maapiirkonnas ja kuurortides pakutakse turistidele majutust ja toitlustust kevadest sügiseni ning teenitud rahaga elatakse talv jälle üle.

Asjalood on üsna selged, kui hooajatööd asub tegema kohalikku tööturgu tundev ja varasema töökogemusega täiskasvanu. Üldjuhul ta teab, et tingimustes tuleb kokku leppida, ta oskab küsida juhendamist ja mõistab oma vastutust.

Keerulisemaks läheb lugu siis, kui tööd asuvad otsima need, kellele Eesti tööturg on võõras. Sellised tööotsijad jagunevad praegu kaheks: lapsed ja noored ning välistöölised. Mõlemaid ootab meie tööturg avasüli, aga tööandja peab arvestama mitme tõsiasjaga.

Esiteks, laste ja noorte töötamine on seadusega reguleeritud. Mitte selleks, et lapsi kiusata või et riigil oleks soov näidata oma emalikku ülehoolitsust. Piirangud lähtuvad tõsiasjast, et tegemist on alles kujunemisjärgus organismidega ning töötamine ei tohi neid kahjustada.

Eelmine suvi tõi kaasa positiivse muutuse. Kui varem andis lastele ja noortele tööd valdavalt õpilasmalev ja kohalikud omavalitsused, siis eelmisel aastal avardus pilt oluliselt. Nimelt pakkus mullu noortele tööd 687 ettevõtet. Need noorte tööandjad pidid valmistuma veel erialase ettevalmistuse ja töökogemuseta alaealiste töötajate vastuvõtuks.

Esimese töökogemuse andja peab olema valmis selleks, et noort inimest tuleb oluliselt rohkem juhendada ja et teda tuleb õpetada orienteeruma töömaailma igapäevas, olgu selleks siis õigeks ajaks tööle tulemine, graafikust kinnipidamine, kollegiaalsed suhted vmt.

Esimene tööandja jääb täiskasvanute tõsisesse töömaailma sisenevale noorele eluks ajaks meelde ning loodetavasti on see mälestus positiivne, noort inimest toetav ning kantud vastastikusest lugupidamisest.

Teine suur grupp, kes suvises Eestis rakendust leiab, on välismaalastest töötajad. Raske on leida ehitusplatsi, kus ei oleks kolmandatest riikidest töötajaid. Ukraina hooajatöölisteta ei saaks me ilmselt põllult kõiki kurke ja maasikaidki korjatud.

Võõrtööjõuga seoses on tööinspektsiooni põhiprobleem see, et töötajad viibiksid siin legaalselt ja teaksid oma õigusi ning et neile oleks sarnaselt kohalike töötajatega selgitatud töövõtteid ja tagatud vajalikud isikukaitsevahendid. Võõrtööjõud ei tohi tähendada inimkaubandust ega tööalast ärakasutamist.

Soovin suvel puhkajatele tarkust end korralikult välja puhata. Suvel tööle minevatele noortele soovin edu ning soovitan teha tutvust tööinspektsiooni portaaliga, sealt saab kasulikke nõuandeid. Tööandjad, kes te võtate suveks suilisi appi, rajage oma töösuhe algusest peale heale alusele, olgu töötaja siis noor või vana, kohalik või mitte. Hea suhe toob parimad tulemused!

Kommentaar ilmus algselt tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Allikas: Tööelu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: