Mirjam Nutov: trahvi asemel ettevõtjatele kuldäärtega tänukiri ({{commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Mirjam Nutov arutleb Vikerraadio päevakommentaaris selle üle, et riik on teinud laste töölevõtmise ettevõtjatele võimatuks.

"Tere! Olen 11 aastane tüdruk, kes otsib suveks Tartus tööd. Olen kohusetundlik ja töökas. Mulle sobiks kõige enam jäätise või ajalehemüüja amet. Enamuselt ei ole ma tööde osas valiv. Igasugused pakkumised on oodatud!"

Selline tööotsimiskuulutus ripub CV Keskuse tööturu foorumis, mis suunatud spetsiaalselt alaealistele tööotsijatele. Selle kuu alguses postituse teinud tüdruk ei tea ilmselt, et tööinspektsioon keelas paari aasta eest ajalehelapsed ära.

Ka jäätise müümist peetakse 11-aastasele liiga raskeks. Tegelikult ütleb seadus, et seitsme- kuni kaheteistkümneaastane noor võib teha üksnes kergeid töid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, näiteks olla modell.

Vanuse lisandudes oleks sel 11-aastasel tüdrukul tööturul juba märksa laiemad võimalused. Noor võib alates 13. eluaastast teha koristus- ja haljastustöid, koguda ravimtaimi, rohida, korjata maasikaid või muid põllusaadusi ja teha palju muudki. Siiski ei või 13-16-aastane koolikohustuslik noor töötada päevas rohkem kui neli tundi.

Arvestada tuleb palju muugagi. Mitte niivõrd noorel, kui just tööandjal. Näiteks peavad ka lapsed olema kindlasti kantud töötamise registrisse. Samuti tuleb lastele makstavalt töötasult maksta kõik maksud. See tähendab nii sotsiaal-, tulu- kui ka töötuskindlustusmaksu. Tõsi, sotsiaalmaks arvestatakse noortel töötasu suuruse järgi.

Maksuamet kommenteerib seda olukorda üsna tabavalt, öeldes et Eestis pole vahet, kas oled noor või vana, maksud tuleb maksta ja tulu on tulu. Põldudel hooajalist tööd pakkuvad talunikud nimetavad aga olukorda hirmsaks. Laste tööle võtmisega seotud aja- ja paberikulu on kordades suurem, kui töö tegemisest saadav tulemus. Nii on ettevõtjad loobumas laste palkamisest.

Seega, mul on väga kahju sinust, hea 10-aastane, õige pea 11-aastaseks saav Nõmme kandis elav tüdruk, kes sa suveks tööd otsid, et koguda raha uue telefoni ostmise jaoks. Kui mina olin sama vana kui sina, otsisin samuti tööd. Soovisin koguda raha reisiks Peterburi. Vanematel lihtsalt ei olnud nii palju.

Niisiis tegin oma naabrinaisele ettepaneku, kas ma ei võiks kord nädalas tema majakest koristada. Viia välja vaibad, võtta tolmu, pühkida ja pesta põrandad. Kõik toad, esik ja köök kokku 10 krooni. Naabrinaine oli meeleldi nõus.

Hiljem sain kaubale ka teise külanaisega. Nüüd tagantjärele mõistan, et ehk nad ei vajanudki niivõrd minu abi, kui soovisid pigem tunnustada ja innustada noore ilmakodaniku ettevõtlikkust ja pealehakkamist.

Aastate lisandudes jätkasin karjääri tegemist Piusa liivakarjääris. Järgnesid postkaartide müümine ja omaalgatuslikud giidituurid koobastes. Viimaste jaoks tegin muide põhjalikku uurimistööd, rääkisin kaevurite, aga ka Aleksei Turovskiga, et siis külastajatele pajatada uskumatuid lugusid klaasiliivast ja kaevuritest, nahkhiirtest ja erilistest taimedest.

Varsti sai minust maastikukaitseala koristaja, siis turistide loendaja ja lõpuks müüja kunstigaleriis. Mul oli pidevalt käsil mõni projekt või eesmärk, milleks raha koguda. Kassettpleier, rulluisud, kõrvaklapid... ennekõike oli aga soov ise hakkama saada.

Esimese töölepingu sain alles 16-aastaselt ja ma ei tea, kas minu pealt maksti makse või kas minu tööandjaid külastas maksuamet. Küll tean ma seda, et ühiskond on minu näol saanud tööka ja distsiplineeritud inimese, kes suudab end kokku võtta ja asjad ära teha. See pole asi iseenesest, vaid miski, mida tuleb varajasest noorusest alates treenida.

Ka lapsevanemad teavad seda ja nii pöörduvadki nad hooajatööd pakkuvate tööandjate poole palvega lapsele kasvõi mõned päevad töö tegemist võimaldada. Praegune maksusüsteem ja seadusandlus on aga selle võimaluse sisuliselt elimineerinud.

Ametnikud ütlevad, et me lähtume ühtsetest Euroopa direktiividest, mille järgi alla 15-aastane noor ei võigi praktiliselt tööd teha. Seejuures nad jätavad ütlemata, et Euroopas on üsna levinud suured toimetulekukeskused, kus õpetatakse täiskasvanud inimesi endaga toime tulema ja tööd tegema. Kas tõesti selleks me hoiamegi lapsed maksukoormuse ja direktiividega tööharjutustest eemal, et hiljem neid suure raha eest õpetada tööd tegema?

Kas pole see seaduseloojatele mõttekohaks? Mina arvan, et riik peab oma inimesi rohkem usaldama ja uskuma, et suvel maasikaid korjava lapse pealt maksude mitte maksmine pole see põhjus, mis riigieelarve tasakaalust välja viib. Et lapsi tööle värbavad ettevõtjad pole lapstööjõu ärakasutajad.

Minu arvates võiksid maksuameti ametnikud ettevõtjaid edaspidigi külastada. Kirjutada üles kõik suve jooksul tööd saanud ja teinud lapsed.

Menetluste ja trahvide asemel edastaks suve lõpus president kogutud andmete põhjal kõigile lastele tööd võimaldanud ettevõtjatele kuldäärtega tänukirja ning kiidaks suure ja olulise panuse andmise eest laste töökasvatusse. Makse võiks koguda aga sealt, kust see on ratsionaalne. Võitjad oleksid kõik.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: