Tallinnast võttis Admiral Bellingshausen peale Vene polaaruurija Viktor Bojarski, kes on matkanud mõlemal poolusel ning juhib Venemaa Geograafiaseltsi polaarkomisjoni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskpäeval pääsesid Admiral Bellingshauseni pardale ekskursioonile merepäevade külalised. Esimeste külaliste hulgas oli ka paar 1960. aastatel tööd alustanud endist meremeest. Hollandis ehitatud ketš ehk metallkerega purjekas avaldas muljet - eelkõige tehniline varustus, side ja kaardid.

Endine meremees Ago meenutas kalalaeva, millega kunagi ookeanil seilas. "Taevas hoia! SRT-ga, millega sai üle ookeani sõidetud edasi-tagasi, oli 39 meetrit pikk."

Teel Kroonlinna sai Admiral Bellingshauseni meeskond tunda ka tuult 16 meetrit sekundis. ERR-i ajakirjanik Priit Kuusk, kes laeval koka ametis, pidi kaotama nii kartulid kui kukeseenekastme.

"Üks hetk kumbagi seda rauda siin ei olnud. Ja ma tegin ahju ukse lahti. A kui sa ahjuukse lahti teed, siis koheselt hakkasid need mulle sülle kukkuma. Kohe hüppasin kehaga ette. Jumal tänatud, et polnud supp või kuum puljong - see oleks mulle sülle maandunud," rääkis Kuusk.

"Meie oludes 16 meetrit sekundis on juba selline hea poolproov asjale. Laev peab väga hästi vastu - laev on kaalub ligi 95 tonni ja ta tõesti lainetest läheb jõuliselt läbi võrreldes plastikkeredega paatidega," kommenteeris Admiral Bellingshauseni kapten Indrek Lepp.

Mereakadeemia esmakursuslane Karolina Vaino on üks jungadest. Tema ülesanne on võtta reisi ajal tolmu, vee ja mikroplasti proove Tartu Ülikooli teadusuuringute jaoks.

"Ma olen varem olnud purjereisil - see oli ainult nädal aega ja siis oli ka hästi rahulik ilm. Aga siin on kõik teistmoodi ja väga huvitav," nentis Vaino.

Tallinnas liitus Admiral Bellingshauseni meeskonnaga Vene polaaruurija Viktor Bojarski, kes juhtis 1989. aastal rahvusvahelist retke läbi Antarktika. Bojarski näitas koerarakenditel matkajatele suuskadel teed. Mees on rännanud mõlemal poolusel ja viinud sinna kommertsrändajaid.

"Mille poolest Antarktika praegu võiks olla eeskujuks kogu inimkonnale - see on kontinent, kus puuduvad riigipiirid. Teda reguleerib Antarktika leping, millel täitub 60 aastat. See on suurepärane dokument, mis annab Antarktika teadlastele, mitte sõjaväelastele. Töösturitel on keelatud seal kaevandada, sõnavabadus ja üleüldse eeskuju, mida peaks rõhutama. Võibolla mõned poliitikud võtavad aru pähe. Samamoodi võiks olla lood Arktikas. Arktikas on palju hullem olukord -
see on võimalike vastuolude kolle," rääkis Bojarski.