Kiige allkirjaga Helmele saadetud dokumendis tuuakse muuhulgas välja, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, milliseid probleeme eelnõus toodud ettepanekud Eestis viibivate ja töötavate välismaalastega konkreetselt lahendadad aitavad.

"Seletuskiri toob küll välja välismaalaste töötamisega seotud rikkumiste statistika ja statistika lühiajalise töötamise erinevate liikide kohta, aga ei selgu, millised on need lühiajalise töötamise viisid, mida kõige rohkem kuritarvitatakse. Selleks, et oleks võimalik aru saada, kas eelnõu täidab oma eesmärki väärkasutustega võitlemisel ning millist sotsiaalset mõju (mõju tööjõu pakkumisele) ja majanduslikku mõju (mõju ettevõtluskeskkonnale ja majanduskasvule, mõju ettevõtete halduskoormusele) muudatused kaasa toovad, on vajalik seletuskirja ka eelnevalt nimetatud infoga täiendada," märgib Kiik.

Sotsiaalminister näeb ka seletuskirja mõjude analüüsimisel olulisi puudujääke.

"Seadusemuudatuste kohta ei ole koostatud korrektset mõjude analüüsi, mis vastaks hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatule. Seletuskirjas on kajastamata jäänud, millised on olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seaduse rakendamisega kaasneda."

Sotsiaalministeerium näeb muudatustel olulist sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mida ei ole aga nende hinnangul piisavalt analüüsitud.

"Leiame, et muudatustel võib olla negatiivne mõju tööjõu pakkumisele ning tööjõu nõudlusele, millel on laiemad majanduslikud tagajärjed, mida mõjude hindamisel kajastatud ei ole."

Kiik viitab ka Eesti Panga seisukohalele, kelle järgi on tööstus ja ehitus kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud. Ehitussektorisse tuli tööle kolmandik lühiajaliseks tööks registreeritud töötajatest, seega leevendas välistööjõu kaasamine keskpanga hinnangul tööjõupuudust ja seeläbi palgasurvet ehituses üsna palju.

"Eelnõu muudatuse rakendumisel võib eeldada, et tööandjad ja töötajad pannakse olukorda, kus välistööjõu värbamist või töötamist Eestis piiratakse. Näeme muudatustel võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule. Investeerimiskeskkonnale võib mõju avaldada tööjõu pakkumise piiramine, kuna vaba tööjõu vähesuse tõttu pingestuks veelgi olukord tööturul," leiab Kiik.

Kokkuvõttes palub sotsiaalminister Kiik siseminister Helmel koostada põhjalikum mõjude analüüs, mis vastaks seaduse nõuetele.