Siseministeerium saatis detsembris kooskõlastusringile välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, millega soovis piirata Eestis õppivate välismaalaste ja lühiajaliste töötajate võimalusi oma lapsi Eestisse kaasa tuua ja ühtlasi keelata välistudengite töötamise rohkem kui 16 tundi nädalas.

Seepeale läkitas Tartu ülikooli üliõpilasesindus ministeeriumile hulga küsimusi, kus soovis muu hulgas teada, millistel alustel ministeerium kardab, et õppimiseks antud elamisluba kasutaks töörände kattevarjuna või et milline statistika kinnitab siseminister Mart Helme väidet, et nii mõnedki kolmandast maailmast tulnud üliõpilased tahavad siia kogu oma suguvõsa järele tuua.

Samuti uuris üliõpilasesindus, kas siseministeerium eelistab mõnesid välistudengeid teistele, võttes arvesse nende lähteriiki, etnilist tausta, sugu või muid tunnuseid.

Sel nädalal vastas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus TÜ üliõpilasesindusele, et seadusemuudatusega tahetakse tagada, et Eestisse jääksid pärast õpinguid ainult need välismaalased, kes annavad Eesti ühiskonnale ja majandusele olulist lisandväärtust. Ühtlasi tahetakse ennetada olukordi, kus õpirände eesmärk pole haridust omandada, vaid Schengeni alale pääseda ja siin püsivalt elama asuda.

"Eelnõu aluseks on siseministeeriumi allasutuste koostatud analüüsid ja mõjuhinnangud, mis ei ole avalikud," sõnas Annus, kelle sõnul ei piira muudatused välismaalaste võimalust Eestisse õppima tulla või Eestis õpingute ajal elada.

Annus tõi välja, et igal riigil on suveräänne õigus kontrollida mittekodanike riiki saabumist, siin viibimist ja lahkumist. Seega ei ole kolmanda riigi kodanikul subjektiivset õigust Eestisse õppimiseks või töötamiseks elama asuda.

"Seetõttu ei saa erinevatele välismaalaste gruppidele viisa või elamisloa andmiseks või riigis viibimiseks erinevate tingimuste seadmine mingil viisil riivata välismaalaste õigusi," lausus ministeeriumi esindaja.

Praegune kord ei arvesta ministeeriumi hinnangul riigi julgeolekuga

Annus lisas, et praegune õpirände regulatsioon ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise aspektidega ning õpirände mõistes on Eesti sihtriik mitme riskiriigi kodanikele. Seetõttu on Eestisse moodustunud varem esindamata olnud rahvuste suurenevad kogukonnad Nigeeriast, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Iraanist. Nende riikide kodanikke oli Eestis elamisloaga selle aasta alguses 2965.

Kuna kõrgkoolid värbavad ränderiskiriikidest pärit tudengeid peamiselt majanduslikust kasust lähtuvalt, toob see ministeeriumi hinnangul kaasa neist riikidest pärit kogukondade suurenemise. Kõrgkoolidel tuleks aga ka immigratsioonipoliitikaga arvestada ja mõista oma rolli ränderiskiga riikidest pärit tudengite Eestisse lubamisel, sealhulgas arvestada õpirände kuritarvitamisega seotud riske.

Siseministeerium rõhutas, et nad tegelevad ka välismaalaste saabumisjärgse kohanemisega ning välistudengitele ja -õppejõududele on välja töötatud õppimis- ja teadusmoodul, millega antakse infot Eesti haridussüsteemist ning praktika- ja töötamisvõimalustest.

Palgakriteeriumi nõude kehtestamist põhjendas kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja sellega, et välistada kodumaiste spetsialistide asendamist odavama välistööjõuga.

"Samuti aitab palgakriteeriumi kehtestamine suunata õpingute järgselt Eestisse jääda soovivad välismaalased tööle eelkõige valdkondadesse, kus Eestil endal on töökätest puudus ja kus tööandja on sedavõrd huvitatud kvalifitseeritud spetsialistide palkamisest, et on nõus kehtestatud palka tasuma," lausus Annus.

Ta lisas, et akadeemilise personali palgad on mitmes kõrgkoolis madalamad kui Eesti keskmine, mistõttu soovib ministeerium eelnõuga vältida olukorda, kus keskmise palga nõue võiks takistada doktoriõppe lõpetanud välismaalasest tippspetsialisti tööleasumist.

Mitmed organisatsioonid on välismaalaste seaduse muutmise eelnõu teravalt kritiseerinud. Näiteks tööandjate ühendused on öelnud, et see kahjustaks Eesti majanduse ja kõrghariduse konkurentsivõimet ja läheks vastuollu võrdsete võimaluste tagamisega.

Eelnõu jätsid kooskõlastamata EKRE poolt ametisse pandud väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Kaimar Karu ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond), põhjendades, et see piirab viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele.

Ka sotsiaalminister Tanel Kiik Keskerakonnast ütles, et eelnõu mõjutaks negatiivselt majanduskasvu ja kasvataks tööturul pingeid. Samuti ei ole eelnõu mõjusid tema hinnangul piisavalt analüüsitud.