Haapsalus tähistati linnaõiguste saamise 740. aastapäeva
Haapsalus tähistati linnaõiguste saamise 740. aastapäeva läbi vanalinna toomkirikusse kulgenud protsessiooni ja sellele järgnenud piduliku jumalateenistusega, kus loeti ette linna asutamisürik.
Arheoloog Anton Pärna sõnul oli 1279. aastaks, mil Haapsalu linnaks kuulutati, asula selles kohas olnud juba tõenäoliselt enam kui paarkümmend aastat. Haapsalu rajati väina äärde, mis eraldas praegust Noarootsi poolsaart mandrist ja oli ilmselt tuntud meretee. Holmide ehk väikesaarte ahelik kaitses sadamakohta tuule eest ning läheduses asunud jõest sai magedat vett.
"Haapsalu ise jääb ühele kõrgemale künnisele, kuhu oli tegelikult hea hoonestust ja linna rajada, mis ulatus peaaegu vee äärde. Tegelikult olid siin kõik väga soodsad võimalused linna rajamiseks ja loomulikult, kaitsta ja kontrollida veeteed oli ka selle linna ja piiskopiriigi keskuse üheks ülesandeks," rääkis sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juht Pärn.
Pärn ütles, et Haapsalu ajaloos ootab avastamist veel palju põnevat. Näiteks linna varasemat hoonestust on uuritud ligi kolmekümne aasta eest kahel kinnistul, kuid kokku võis selliseid kinnistuid olla ligi poolsada. Linnuses paiknenud müürimajade asukohtade uurimine annaks aga täpsema pildi piiskopilinnusest ja ka selle eeslinnustest.
Eesti Evangeelse Luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe ütles ERR-ile, et ka tänapäeval tasub meeles pidada linna asutamisürikus toodud mõtet, et elanikke peab linna juurde tulema.
"Haapsalus elame praegu ju paraku ikkagi veel seda aega, et linna elanike arv tegelikult väheneb, kuigi linn ja Ridala said kokku. /---/ Seda ma olen ka muusikafestivalide puhul öelnud, et see on ju suurepärane, et siia muusikud kokku tulevad, aga kahju on, et nad pärast esinemist ära lähevad," rääkis Salumäe.
Toimetaja: Mait Ots