Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo nõunik Kadri Rand ütles, et kuna sel aastal on oodata head teravilja saaki, siis võib sama eeldada ka rukki kohta, sest rukki kasvupind on viimaste aastatega võrreldes kolmekordistunud.

"Arvestades, et rukki kasvupind on kolmekordistunud, peaks see Eesti vajaduse ära katma," ütles Rand. "Kolme kuni nelja tonnise hektarisaagi korral tuleks rukkisaagiks kuskil 100 000 tonni, rukki tarbimine Eestis on viimastel aastatel aga olnud kuskil 35 000 tonni," lisas ta.  

Kuid palju oleneb ka rukki kvaliteedist, mis mõnel aastal ei ole vastanud toiduvilja kvaliteedile ja seega on tulnud rukist ka importida.

Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimehe Leonhard Puksa sõnul pole samuti rukkisaagil tänavu viga, kuid täpseid andmeid kui palju hektari kohta rukist saadi ei ole veel teada, esimesed andmed tulevad septembri lõpus. Rukkisaak on Puksa sõnul aga parem, kui eelmisel aastal.

"Eelmine aasta saagikus oli keskmine, külviaeg oli väga kehv," ütles Puksa ja lisas samuti, et kasvupinda on sel aastal rohkem, kui eelmisel aastal. 

Eelmisel aastal oli kasvupinda ligi 11 tuhat hektarit, sel aastal on kasvupinda umbes 29 hektarit. Viimati oli kasvupind Eestis nii suur aastal 2000.

Maakonniti on rukist kasvatatud enim Tartu, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnas.

Aastal 2018 osteti rukist sisse veidi üle 12 000 tonni, Eesti põldudelt saadi 29 511 tonni rukist.

Eelmisel aastal osteti rukist sisse Lätist, Leedust, Venemaalt, Ukrainast, Taanist, Soomest, Poolast ja Saksamaalt. 

Aastal 2016 koristati hektari kohta rukist 2616 kilogrammi, aastal 2017 aga 3 932 kilogrammi ja 2018 oli see arv 2719 kilogrammi.