Taimekasvatajad nautisid mullu rekordsaaki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Möödunud aasta oli Eesti taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid. Statistikaameti andmete alusel kujunes lõplikuks teraviljasaagiks 1 625 000 tonni.

Kartuli kogusaak – 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni, edastas statistikaamet.

Pärast mitut ebasoodsat aastat oli eelmise aasta teraviljasaak 77 protsenti suurem kui 2018. aastal ja 6 protsenti parem kui 2015. aastal, kui ilm samuti põllumehi hoidis. Teraviljasaagist moodustas 847 000 tonni nisu, 523 000 tonni oder ja 119 000 tonni rukis. Hektari kohta saadi 4,5 tonni teravilja, mis on senini suurim teraviljasaagikus.

Rekordsaagi tulemusse andis panuse viimase veerandsaja aasta suurim teravilja kasvupind 364 000 hektarit. Esimest korda moodustas teravilja kasvupinnast peaaegu poole ja saagist enam kui poole taliteravili, mille keskmine hektarisaak oli märkimisväärne 5,3 tonni. Suviteraviljade saagikus jäi 3,7 tonniga aga oluliselt tagasihoidlikumaks.

Maakonniti lõi teraviljasaak rekordeid enam kui pooltes maakondades. Keskmine saagikus varieerus 3,2 tonnist Ida-Virumaal ja 3,4 tonnist Hiiumaal kuni 5,3 tonnini Jõgevamaal, seejuures oli nii Hiiumaa kui ka Jõgevamaa tulemus kõigi aegade parim.

Teravilja saagikus 2019. aastal Autor/allikas: Statistikaamet

Pinna ja saagikuse arvestuses kujunes suuremaks kui kunagi varem ka kaunviljade ning talirapsi kogusaak, mis oli vastavalt 111 000 ja 148 000 tonni. Kaunvilja kasvupind oli 43 000 hektarit ja see on viimasel kahel aastal vähenenud nagu rapsi ja rüpsi kasvupind. Talirapsi ja -rüpsi kasvupind aga on suurenenud 51 000 hektarini ning see moodustas rapsi ja rüpsi kogupinnast juba 71 protsenti.

Kaunviljade ega talirapsi hektarisaak siiski ei ületanud 2015. aasta suurepärast taset, see oli mullu vastavalt 2,6 ja 2,9 tonni.

Enamiku põllukultuuridega sarnaselt oli aasta soodne ka kartulile ja avamaaköögiviljale. Kartuli kasvupind, mis oli kaua vähenenud, suurenes 5300 hektarile ja keskmiseks hektarisaagiks kujunes rekordiline 22,6 tonni. Senini parim saagikus on olnud 2015. aastal, kui korjati 20,1 tonni kartuleid. Kartulitoodang elaniku kohta oli 91 kilogrammi.

Konkurentsitult suurimad kartulikasvatajad olid Tartu-, Viljandi-, Võru- ja Harjumaal. Avamaaköögivilja kasvupind on küll viimasel kahel aastal vähenenud, kuid hektarisaak 24,8 tonni oli viimase kaheksa aasta suurim.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: