Kultuuriseltsid tahavad oma tegevusse kaasata rohkem noori, kuid ida pool on see keerulisem kui läänes, sest sinna suundub eestlasi elama vähe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tšehhi Eesti klubi tegevuses osaleb eestlaste kõrval ka tšehhe, kes on õppinud ära eesti keele. Laste jaoks loodi Eesti tuba.

"Tšehhi Eesti klubi erineb selle poolest, et meil oli estofiile väga palju, eestlastest olin alguses ainult mina üksi. Eesti ilukirjandust on tõlgitud kokku 50 teost, ka Tammsaare teosed kõik," rääkis Tšehhi Eesti klubi juht ja Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige Iivi Zajedova.

Seltsid ise on väga erineva suurusega. Kultuuriseltside ühendusse kuulujaid on poolsada, neist paarkümmend tegutsevad välismaal. Koguarvu on aga keeruline öelda.

"Pakun, et neid võib olla 200-300. Kõik seltsid pole registreeritud, kõik ei kuulu katuseorganisatsioonide alla. Mõni selts tähendab, et inimesed saavad kellegi juures kokku, nad räägivad ja laulavad," selgitas Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste.

Eesti instituut kutsub kuu aja pärast kõikjal üle ilma õppima või õpetama eesti keelt. Nii loodetakse ühe nädala jooksul saada kokku kolm miljonit eesti keele õppijat. Ja rohkem välismaal elavaid noori võiks kutsuda Eestisse mõnda laagrisse.

"Lääne pool elav kogukond on kindlasti kasvav, on üsna noor ja aktiivne. Samas on meile väga oluline ka see kogukond, kes on ida pool," tunnistas Maiste.

Ja seal on paraku nüüd see tendents, et eestlased jäävad aina vanemaks, nende lapsed on kasvanud suureks ja väga palju sinna juurderännet ei toimu.

Eestlaste kultuuriautonoomia tegutseb näiteks Krimmis. Tänavu meie seast lahkunud Leongard Salmani mälestused peegeldavad sealsete eestlaste lugu.

"Meie autonoomia tegutseb aktiivselt. Meil toimuvad Eesti kultuuri päevad, osaleme Venemaal peetavail soome-ugri festivalidel, teeme kaasa ESTO päevadel," ütles Olga Skriptšenko.

"Võtame oma seltsi mitte ainult eestlasi, vaid ka poolenisti eestlasi ja neidki, kes pole üldse eestlased," lisas Sevastopoli eestlaste kultuuriühingu esimees Erich Kalling.

Lätis tegutsev Eesti selts kurdab, et neil pole raha osta oma raamatukokku kaasaegset eesti kirjandust ja Eesti seltsile kuuluv suur hoone Riias seisab pooltühjalt.

"Suur maja on muutunud meile suureks majanduslikuks koormaks, kuna üle saja aasta vana maja nõuab suurt rahalist panustamist," tunnistas Läti eesti seltsi esimees Toomas Kalda.

Nii Eesti riigile kui ka välismaal elavaile eestlastele on tähtis, et ükski neist ei kaotaks sidet Eestiga. Ja siin ootavad seltsid ka Eesti riigilt suuremat tuge. Valitsuse Globaalse Eesti programm on valmis seda pakkuma, kinnitas rahvastikuminister Riina Solman.