Anneli Ammas (sündinud Külaots) sündis 29. märtsil 1962 Tartus.

Ta õppis Kroonuaia tänava algkoolis Tartus, Tallinna 43. keskkoolis ja Põlva keskkoolis.

1980-1985 õppis ta Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Ülikoolis oli Anneli ühel kursusel Vahur Kersna, Ivar Vigla, Ulvi Piheli, Anu Jõesaare, Andrus Nilgi jt.

Ülikooli lõpetamise järel sai Anneli suunamise Haapsallu tollasesse rajoonilehte Töörahva Lipp (hilisem Läänlane).

1989. aastal asutas koos abikaasa Andres Ammase ja Arne Veskega ajalehe Lääne Elu, mis oli üldse esimene erakapitalil põhinev ajaleht. Lääne Elu esimene number ilmus trükist kaks kuud enne Eesti Ekspressi ehk 13. juulil 1989.

Anneli Ammas osales aktiivselt ka Läänemaa muinsuskaitseliikumises.

Lääne Elust siirdus Ammas 1996. aastal tööle Eesti Päevalehte ja sealt edasi Postimehesse.

2002. aastal sai Anneli uuriva ajakirjanduse kõrgeima ehk Bonnieri preemia artikliseeria eest USA-s tagaotsivast rahapesijast ja Eesti Raudtee erastajast Antonio Angottist. Ammas suutis tõestada, et erastamisel osales rahvusvaheliselt tagaotsitav kurjategija.

Peale ajakirjanikutöö on Anneli kirjutanud ka raamatud Mait Agust, Kaie Kõrbist ja Kalle Klandorfist. 2009. aastal sai Anneli eestvedamisel kaante vahele Eesti rahvatantsupidusid ning noortelaulupeo tantsupidusid talletanud raamat "75 aastat Eesti tantsupidusid". Selle raamatu eest tunnustati Ammast koos Kadri Valneriga rahvatantsumaailma väärikaim autasu, Ullo Toomi stipendiumiga.

2017. aastal sai Anneli Ammas presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Anneli Ammas oli abielus ajakirjaniku, õpetaja ja poliitiku Andres Ammasega, kes lahkus ootamatu terviserikke järel aprillis 2018.

Anneli Ammast jäävad leinama ema, poeg ja vend.

Anneli ärasaatmine on sel laupäeval, 31. augustil kell 10 Tallinnas Pühavaimu kirikus. Seejärel sängitatakse ta mulda Metsakalmistule abikaasa Andrese kõrvale.