Läinud sügisel hoonestusõiguse konkursile minnes lubas OÜ Estiko Energia, et üks aasta pärast lepingu sõlmimist laiub Tartu lähedal Eesti suurim päikesepark. Paraku seisavad Raadil ka Eesti suurimad rehvihunnikud ning sestap lepiti kokku, et sinna, kus vedelevad rehvid, tuleb päikesepaneelid panna alles aasta pärast koristamist. Suurem osa ligi 60 MW võimsusega pargist pidi siiski 2020. aasta veebruariks valmis olema. Aga augusti lõpus said riigiasutused aru, et projekt venib mitmest otsast.

"Nüüd on asjaolude täpsustamisel selgunud, et ka sellel alal, kus rehve praegu pole, ei ole võimalik mõistlikult päikeseparki rajama asuda ilma, et tehnovõrkude ja juurdepääsuteede jaoks kasutatakse ka ala, mis on rehvidega kaetud," ütles keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Silver Jakobson.

See on ka üks peamisi põhjuseid, miks on ministeerium valmis Estikoga sõlmitud lepingut muutma. Päikesepargi rajamise tähtaeg nihkub ülejärgmise aasta veebruarisse. Selleks ajaks loodab riik juba aastaid kestnud rehvihädale lahenduse leida.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütles hiljutise kohtuotsuse valguses, et umbes 7000 tonni rehve peaks käitlema MTÜ rehviringlus, ülejäänu tuleb riigil endal käidelda. Varem lootis ministeerium, et tolle hunniku võtab ette AS Kuusakoski.

"Mis on selles mõttes äärmisel kahetsusväärne, et üks väga tunnustatud ja ennast jätkusuutliku ettevõttena esitlev ettevõte on jätnud riigi kanda umbes viie tuhande tonni rehvide käitlemise," ütles Heinmaa.

Siiski pole rehvihunnik ainus, mis päikesepargi rajamist takistab. Estiko Energia juhatuse esimees Ain Tammvere ütles, et näiteks metsa raadamise oli RMK-l leping juba augustis. Kuid sellega läheb veel aega.

"Meil on olemas aastaajad. Igal aastaajal on võimalik ja optimaalne teha teatud tegevusi. Kõige õigem aeg teha botaanilist inventuuri on suvel, kui taimed õitsevad. Loomulikult saab seda teha ka praegu. Ja kui me räägime metsa raadamisest, siis seda oleks kõige õigem teha, kui maa on külmunud. Hetkel me oleme takerdunud botaanilise inventuuri läbiviimisse aga ka seal on meil lahendused olemas.," rääkis Tammvere.

Millal päikesepark lõpuks valmib, Tammvere veel öelda ei osanud.

"Kuna me platsi peal konkreetselt seda linti lõikame, on küll hetkel raske öelda. Tahaks isegi seda teada. Käärid on meil juba olemas, aga praegu me sõltume sellest, kuidas me kõik need operatsioonid edukalt ja ühiselt koos riigi, kõigi ametiasutuste, inseneri ja investoriga lõpule viime," tõdes Tammvere.

Samas ei muretse Tammvere investorite pärast: "Meil on olnud kontakte ja ka homme (teisipäeval - toim) on meil üks väga tõsine kohtumine potentsiaalse investoriga, kellele me tutvustame uuesti oma projekti ja räägime lähemalt oma võimalustest. Selles suhtes töö käib ja huvi on jätkuvalt väga suur."

Tammvere sõnul peaks peagi selguma ka päikesepargi täpne võimsus.

"Meil on lõppenud hanked elektrijaama projekteerimise ja ehitamise osas. Täna käivad meil läbirääkimised kahe parima pakkujaga ja selle töö lõpus on selge, kui suur ja mis sinna täpselt ka tuleb," ütles ta.