Eestis pole piisavalt teadlasi, kes satelliitseireandmeid tõlgendada oskaks

Foto: ERR

Satelliitidelt Maal toimuvate protsesside jälgimine on kujunemas oluliseks teadus-, arendus- ja ettevõtlusvaldkonnaks. Eestis on selles valdkondi, kus oleme juba väga edukad, aga ka valdkondi, mis on alles lapsekingades, kuna ühelt poolt pole selleks seni olnud tellimust, teisalt napib teadlasi, kes tegeleks satelliidiandmete tõlgendamisega.

Praegu ollakse Eestis kaugmaaseire ehk kosmosest satelliitide abil Maal toimuvate protsesside jälgimises heal järjel kõiges, mis puudutab keskkonda ehk veekogusid, metsandust ja põllumajandust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks kui varem pidid PRIA ametnikud selleks, et otsustada maaomanikule toetuse andmise üle, sõitma kohapeale hindama, kas tema heinamaa on niidetud või mitte, siis nüüd piisab sellest, kui nad jäävad kontorisse ja vaatavad seda arvuti ekraanilt.

"Me oleme arendanud satelliitseirepõhist niitmise tuvastamise metoodikat ja sel aastal on ka seni kõige täpsemalt PRIA kasutuses töös. See lihtsustab inimeste tööd väga lihtsalt - on vaja vähem inspektoreid ja satelliitseire abil saab rohkem tööd tehtud arvuti juures," selgitas kaugseire ettevõtte KappaZeta juht Kaupo Voormansik.

Tegelikult on kogu Euroopa Liit üle minemas satelliitseirepõhisele seiresüsteemile, et vähendada inspektorite tööd. Eesti on tehnoloogiliselt arenenud maana ühe esimesena neid meetodeid kasutusele võtmas.

"See võtab kindlasti üle kümne aasta aega, kui saab maksimaalselt satelliitseire kasutusele võtta, aga see arendus on praegu käimas," ütles Voormansik.

Paljud valdkonnad on aga Eestis katmata.

"Võib detekteerida tulekahjusid, võib detekteerida seda, kui palju ehitised on tõusnud või langenud, kui palju maapind on tõusnud või langenud," selgitas Tartu ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post.

Eesti kuulub liikmemaksuga Euroopa ühtsesse satelliidiprogrammi Copernikus, kust on igal inimesel võimalik saada oma kasutusse hulganisti erinevaid satelliitandmeid. Probleem on aga selles, et meil pole piisavalt teadlasi, kes oskaks neid andmeid tõlgendada ja inimeste kasuks tööle panna.

"Andmed iseendast ei anna meile paremat elu. Me peame oskama neid interpreteerida ja kasutada ja selleks on meil tarvis täiesti teaduspõhiseid meetodeid ja väga tarkasid inimesi, et Eesti inimesed saaksid kõik sellest kasu," ütles Post.

Selleks, et uusi kaugseirajaid juurde saada toimubki parasjagu Võrus rahvusvaheline kaugseirajate sügiskool, kus välismaa teadlased on jagamas meie doktorantidele ja magistrantidele oma kogemusi ja teadmisi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: