Enam kui aastapikkuse töö tulemusena valmis järgmise kümnendi metsanduse arengukava jaoks neli loomanimelist tulevikusuunda.

Neist Rebane paneb rõhu metsa avalikele väärtustele, kus paljuski on otsustus kohalikul kogukonnal. Karu keskendub elurikkuse säilitamisele, kuid ka metsa mitmekesisele kasutamisele. Ilvese puhul kasutatakse metsi lähtuvalt elurikkusest ja ökosüsteemile lähenetakse terviklikult. Hunti iseloomustab arenenud tööstus, kus teadlikul metsaomanikul on suurem otsustusvabadus.

Kuigi raiemahtudest täna keskkonnaministeeriumis ei räägitud, on need stsenaariumites leitavad. Rebase keskmine aastane uuendusraie maht on 11,8 miljonit tihumeetrit aastas ehk säiliks umbes praegune tase. Karu puhul on see väikseim ehk 6,6 miljonit ja Ilvese puhul maht väheneb 8,7 miljonile. Hunt suurendaks mahtu märkimisväärselt, see oleks 17,7 miljonit tihumeetrit aastas.

Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi vanemteadur Jaan Liira sõnul on igal suunal omad plussid ja miinused.

"Kelle jaoks head, kelle jaoks vead – vastavalt huvigrupile. Aga kõigi nendega on arvestatud ja ma tahaks loota, et tõesti sealt annab kokku kirjutada ühe ühise (kava). Ma tahaks, et oleks tasakaal, nagu Sammalhabe ütles. Tegelikult majandus vajab tuge ja ka ökoloogia vajab tuge, võib-olla on majandus domineerinud, aga see on meie metsade struktuuris sees," rääkis Liira, kelle hinnangul on Eesti metsade ökoloogilisemaks muutmiseks vaja teha paarkümmend aastat tõsist tööd.

Lisaks on kõigi stsenaariumide osaks ühisstsenaarium, kuhu on koondatud huvirühmade aruteludel juba konsensuse saavutanud ettepanekud. Oktoobri lõpuks valmivad stsenaariumide lõplikud versioonid.

"Detsembris juhtkogu koguneb ja hakkab nende vahel valikud tegema. See stsenaarium, mille nad välja valivad või kombineerivad stsenaariume omavahel, siis see on see, mille põhjal me kirjutame arengukava eelnõu," rääkis keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve.

Arengukava peaks riigikogusse jõudma järgmise aasta suvel.