Arutelu aluseks on tööversioon metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) koostamiseks kokku pandud arengustsenaariumitest. Arengustsenaariumid on lähtematerjaliks 2019. aasta detsembris toimuvatele töörühma juhtkogu aruteludele. Nende käigus otsustatakse, millise arengustsenaariumi põhjal koostatakse MAK2030 eelnõu.

Komisjonide ühisistungile on kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare (Keskerakond) sõnul on juba pikemat aega kestnud metsanduse arengukava koostamine, kuhu on kaasatud nii huvigrupid kui ka teadlased. Arutelude kaudu püütakse leida kõigile aktsepteeritavad lahendused, kus oleks tasakaal tootmise ja looduskaitse vahel. "Arengukava aluseks peab olema metsanduse tasakaalustatud areng, kus on arvesse võetud metsanduse jätkusuutlikkuse nii majanduslikud kui ka looduskaitse alased aspektid," ütles Savisaar.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond) rõhutas metsamajanduse läbimõeldud korralduse tähtsust seoses maaeluga. "Maa ja põld on üheskoos läbi aegade olnud meile tähtis nii maamajanduse kui ka elukeskkonna seisukohalt. Seepärast tuleb seda aspekti järgida metsamajanduse arengukava koostamisel," märkis Tamm.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (Isamaa) sõnul on mets oluline ressurss majanduse seisukohalt. "Raiepiirangute kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada metsaomanike seisukohtadega ja võtta arvesse, et tagatud oleks metsamajanduse jätkusuutlikkus," ütles Sester. Ta lisas, et tähtsustades metsomandi väärtust, on vaja järgida metsaomanike õigusi ja nende hoiakuid. Sester viitas asjaolule, et metsaomaniku hoiakuid kujundavad nii üldine turusituatsioon kui ka metsasaaduste ja -teenuste nõudlus. Et oleks tagatud konkurentsivõime metsaressursi kasutamisel maailmaturul, on vaja luua tingimused investeerinute tegemiseks metsamajanduses, et anda metsasaadustele kõrgem lisaväärtus töötlemise kaudu.