Samost ja Sildam rääkisid Swedbanki rollist Eestis ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam arutasid pühapäeval omanimelises saates Swedbanki rolli üle Eestis seoses Swedbanki nõukogu esimehe Göran Perssoni visiidiga Tallinna.

"Swedbanki juht ei olnud kindlasti Eestis viisakusvisiidil," leidis Samost ja viis jutu panka tabanud rahapesusüüdistustele, millest tekkinud kahju Persson peab ära lahendama, et omanikud pangast jätkuvalt kasumit teeniksid. "Kui Postimees nimetas Perssonit Swedbanki kodukoristajaks, siis vahest on ta hoopis aknapesija, kuna ta tuli siia mainet puhastama," leidis Sildam

"Õnneks Persson ütles, et jäävad tegutsema," märkis Sildam ja viitas Danske pangale, mis Eestis oma tegevuse lõpetas.

See, et Persson ise reedel pressikonverentsil ütles, et pank jääb Eestisse, tema tegevus on kasumlik ja plaan on kasumit kasvatada viitab, et mõte panga lahkumisest liikus paljudel meeles, mitte ainult ajakirjanikel, tõdes Samost. Ta tsiteeris ka talle saate ajal kirjutanud peaminister Jüri Ratast, kelle sõnul olevat Persson talle kinnitanud, et Swedbank jääb Eestis tegutsema. "Rõõm kuulda. Parem selline Swedbank kui üldse mitte mingit Swedbanki Eestis," märkis Samost.

"Ma arvan, et on väga hea, et Swedbank on siin ja ma ei saa isegi aru, millest selline võbelus tekkis, sest süüdistused on, aga need pole nii drastilised, et Swedbank peaks siit lahkuma," lisas Sildam.

Samas meenutasid ajakirjanikud 2009. aasta majanduskriisi, kui samuti tõusetus Rootsi suurpankade lahkumise teema. Samosti hinnangul poleks vahet, millal sellised panga lahkuks, see oleks igal juhul šokk. "Aga ei kujuta ette, et kui need pangad äkki lahkuksid, siis kes on need rahvusvahelised rahandusettevõtted, kes peaksid tahtma tulla siia väikestele ja suhteliselt spetsiifilistele turgudele," arutles Samost ja viitas Luminori investeeringule, mis tema hinnangul on ülipositiivne uudis.

Sildam küsis ka, et kui Swedbank ja varasemalt Danske on esitanud oma tuntud Eesti inimeste kohta kahtlusi ja need on lahkuma sunnitud, siis võiks rohkem teada, mis siis nende inimeste roll on olnud. "Ja seda suudab öelda ainult see pank ise," lisas Sildam.

"Tõsiasi on see, et suurte pangandusgruppide peakontorites on inimesed väga palju vahetunud, mõni neist on saanud ka väga märkimisväärse lahkumiskompensatsiooni ja on lahkunud niimoodi, et süüdistuse raskust vähemalt siiamaani on jäänud kandma need inimesed, kes on Eestis olnud. See on kahetsusväärne," lisas Samost.

Veel käsitleti saates pikemalt valitsuse otsust toetada aastaks 2050 üleminekut kliimaneutraalsusele. Sellega seoses tunnustasid ajakirjanikud keskerakondlasest peaminister Ratase kompromissileidmise oskust, kuna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrid olid plaanile vastu. Samas viitasid Samost ja Sildam ka sellele, et kokkulepet vaadates on oluline on jälgida sõnastust. Sisuliselt toetab Eesti üleminekut tingimuslikult, millest võib isegi järeldada, et Eesti ei otsuanud teha Eesti igal juhul 2050. aastaks kliimaneutraalseks, vaid seadis sellele teele väga selged tingimused.

Samost ja Sildam vaatasid tagasi ka Euroopa Komisjoni energiavoliniku kandidaadid Kadri Simsoni kuulamisele Euroopa Parlamendis, rääkisid linnahalli tulevikust ning arutasid eelmise valitsuse liikme Janek Mäggi näitel lobistide tegevuse täpsema reguleerimise vajaduse üle.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: