Astusin välismaal, Assoori saartel kesk Atlandi ookeani ühte väikesesse poodi. Säärasesse pisikesse kauplusse, kus saab kõigi kolme riiuli vahele vaid külg ees liikuda. Korraga ja pilk pidama väljapanekul kirjaga: "Made in Azores". Maakeeli siis: "Valmistatud Assoori saartel".

Tõesti, mikropoes, kolme kapsa, nelja õlipudeli ja viie veinipaki kõrval oli kohaliku kauba riiulinurk. Uhkusega paigutatud, kenasti kujundatud. Seal olid kohaliku vaatega postkaart, külmkapimagnet, kohaliku tee pakk, kohalike kirjadega kruus.

Loomulikult tegi säärane kohalik patriotism võõrsilt tulnul südame soojaks. Loomulikult saab mõnigi euro kohalikku kaupa austavas poes nänni vastu vahetatud. Ja rõõmuga, sest tean, et raha jääb kohapeale.

Korraga hakkasin sääl Assoori saartel kõigis kohalikes pisikestes poodides nägema kohaliku kauba riiuleid. Neid oli tõesti hulgi. Kohalikud moosid, tikanditega linikud. Padjapüürid. Ühes kohas maalitud puuehted, teisal lusikad, hoolimata sellest, et pood ise kauples sanitaartehnikaga.

Vahva oli seda vaadata. Kurb oli aga vaatamise järel eneselt küsida, kui palju on Eesti pisikestes maa- ja väikelinnapoodides näha kohalikke visiitkaarte, kohapeal, külades-väikelinnades toodetud kaupu?

Kas Haljala poes on esimesel riiulil Viru õlu ja Huljal Matsimoka vorst? Või Kadrinas naaberküla Hõbeda kitsejuust? Kas Kuusalu poes asub lett kirjaga "Kuusalu kraam"? Või on mõnes Väike-Maarjas kaupluses lett Lurichiga seotud meenetega? Või on Iisakus T-särgi vitriin, kus tooted kirjadega "Alutaguse – metsik Ida!"? Või on Mustvees keraamikariiul, kus kruusid kirjatud nii rääbisesupi retseptiga kui ka Peipsi pealinna mainimisega.

Küll jõuame paljudes paikades kohaliku suveniirideni, kohaliku kauba enamasse ausse tõstmiseni, loodan. Kohalikul kraamil, kohaliku puutega meenel on ju minekut küllaga. Kogesin seda, kui meie asumi rätsepmeister pidi ära uppuma kikilipsutellimuste tulva alla. Ta nimelt hakkas valmistama eri kihelkondade kangastest kikisid, tellimusi saabus kogu maalt. Või siis prosside ning kõrvarõngaste tootjad firmast "Ehe Eesti ehe". Nendegi kohaliku koloriidiga kaup läheb laatadel sooja saiana.

Tore oleks igas Eestimaa külas poekeses kohata kohaliku kauba riiulit. Küll külmikumagneteid kohaliku kuulsa monumendi kujutisega. Kihelkonna kirjadega kruuse. Rahvamaja pildiga järjehoidjaid, naksaka hüüdlausega T-särgid takkatippu. Ja tublide tislerite, seppade, kudujate, punujate tooted. Kohalik toidukraam ka.

Kohaliku kauba patrioodina jätaksin rõõmuga eurod just sellistesse poodidesse, kust ostes kohalikke toimetamisi toetada saan. Kindlasti teeksid sama sajad ja tuhanded turistid nii kodu kui ka välismaalt.

Ja seesama "Made in..." sõnapaar võiks jõuda mitte üksnes kaubandusse, vaid ka väljapanekutele. Ise olen pikka aega unistanud püsinäitusest "Made in Kadrina", kus kõik kohalikud tootjad saaksid oma tehtut näidata. Alates ustest, treppidest, sahkadest ja toolidest, sepatööst kuni kudumiteni. Säärane püsinäitus-väljapanek oleks valla vinge visiitkaart, mida igaüks näppida ja uudistada saab. Samas ka tõhus tänapäevane toetus kohalike muuseumite ja kodulootubade kogudele.

Seega: "Made in...", "meidinn...", kõlab küll väljamaiselt, kuid lõhnab hästi kodumaiselt, lausa kodukülalikult. Tore, et sai väljamaale minna, et teada saada: koduküla kraam on kõikse etem.

Vaja vaid vaka alt välja võtta ja uhkusega riiulisse seada. Küll kiidukoorid tulevad ja imetlejad ilmuvad. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.