Raviminappust mõjutavad eestikeelse pakendi nõue ja paralleelkaubandus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Aina sagedamini tuleb patsiendil tulla apteegist tagasi tühjade kätega, kuna vajalikku ravimit tarneraskuste tõttu pole. Sageli napib ravimit kogu Euroopas, aga on ka juhuseid, kus hulgimüüjad viivad Eestile mõeldud odavama hinnaga ravimid hoopis piiri taha kallimalt müüki.

Ravimite tarnehäiretega seisab silmitsi terve Euroopa, Eesti patsientide olukorra teevad keerulisemaks eestikeelse pakendi nõue ja ravimite paralleelkaubandus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ravimite tootmine on üle maailma kontsentreerunud kokku ühte, kahte, kolme tehasesse ja kui midagi juhtub tehase tehnoloogiatega, kvaliteedisüsteemiga tekivad häired, siis on mõjutatud kogu maailm," selgitas ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer.

Ravimitootja peab tarneraskustest andma teada kaks kuud varem, kuid sageli saab ravimiamet probleemidest teada alles siis, kui rohi on apteegist kadunud.

Tarneraskused võivad kesta aastaid, nii näiteks pole akneravimit Dalacini Eestis müügil juba 2016. aastast.

"Eesti on selline väike nurgapealne riik ja meil on oma keel. Tihtipeale see keel ongi suur takistus selleks, et teistel on, aga meil ei ole. Müügiloale vastav ravim peab olema ka eestikeelses pakendis,"rääkis ravimiameti inspektsiooni osakonna juhataja Elsa Leiten.

Kuigi Tapfer ei pea seda ravimite tarneraskuse põhiprobleemiks, möönab ta, et Eesti apteekidest võivad müügilt kaduda ka need ravimid, millele tootja on teinud tänu haigekassa läbirääkimistele väga soodsa hinnapakkumise.

"Euroopas on ju vaba kaupade ja teenuste liikumine, mis tähendab seda, et võib juhtuda niimoodi, et Eesti patsiendile mõeldud ravim, mille tootja siia on toonud ja andnud üle hulgimüüjale, liigub hoopis mõnda teise riiki," ütles Tapfer.

Ta tõi lihtsa näite, et kui tootja ja haigekassa kokkuleppe kohaselt saab Eesti 400 doosi ravimit soodsa hinnaga ja sellest 200 doosi viiakse piiri taha, siis jäävad siinsed patsiendid ravimist ilma, sest kokkulepe hõlmas vaid 400 doosi.

Praegu peavad ravimi eksportijad toimunust ravimiametit teavitama viis päeva pärast väljavedu, kuid Tapferi arvates oleks mõistlik teha seda enne. Sel juhul saaks amet tootjalt üle küsida, kas nii suure koguse väljavedu võiks tekitada tarneraskusi. Leiteni kinnitusel võib ravimiamet Eestis vajaliku ravimi väljaveo keelata.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: