Kunstiorganisatsioonide juhid tegid kultuuriministrile ettepaneku, et riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta tuleks panna Eesti kaasaegse kunsti muuseum, Narva muuseumi kunstigalerii, Tallinna kunstihoone, Taru kunstimaja ja Tartu kunstimuuseum.

Ettepanekule kirjutasid alla Elin Kard Eesti kunstnike liidust, Markus Toompere Tartu kunstnike liidust, Marten Esko Eesti kaasaegse kunsti muuseumist, Joanna Hoffman Tartu kunstimuuseumist, Ivo Posti Narva muuseumist ja Taaniel Raudsepp Kunstihoonest.

Nad leiavad, et Eesti kunst on tuntud ja armastatud nii kodu- kui ka välismaal, kuid kunstikultuuri püsimiseks on hädavajalik korras tehniline baas. "Täna seda baasi ei ole, sest juba aastakümneid ei ole kunstivaldkonda piisavalt investeeritud. Hooned lagunevad," nendivad pöördujad.

Maailmakunst külmadel pindadel

Pöördujate sõnul on kunstile vaja kaasaegset infrastruktuuri Narvas, Tallinnas ja Tartus. "Maailma tippkvaliteediga kunstiteoseid näidatakse sageli külmadel, ventilatsioonita, lagunevatel näitusepindadel. Nimekirjas toodud kunstiruume ei ole põhjalikult renoveeritud juba palju aastakümneid. Võib öelda, et need on täielikult amortiseerunud ning moraalselt vananenud."

Pöördujate hinnangul saaks kultuurkapitali vahenditega korrastada kõik objektid vaid nelja aasta jooksul. Maksma läheks see kokku 29,25 miljonit eurot, millest 11,75 miljonit eurot kuluks olemasolevate hoonete renoveerimisele ja 17,5 miljonit eurot kaasnevate uute ruumide ehitamisele.

Konkreetselt nähakse Eesti kaasaegse kunsti muuseumile ette 1,1 miljonit, Narva kunstigalerii renoveerimisele ja ümbritseva ala väljaarendamisele 3,7 miljonit, Tallinna kunstihoonele 5,45 miljonit, Tartu kunstimaja uue ateljeede ja näitusepindade kompleksi ehitusele 7,5 miljonit ning Tartu kunstimuuseumi viltuse maja kapitaalsele renoveerimisele ja uute lisanduvate pindade väljaehitamisele 11,5 miljonit eurot.

Kuidas kulka kultuuriehitisi rahastab

Kultuurkapitali seadus näeb ühe võimaliku raha kasutusena ette oluliste kultuuriehitiste renoveerimist. 1996. aastal otsustas riigikogu, et kultuurkapitali toel tuleb valmis ehitada kolm olulist kultuuriehitist: KUMU, Eesti Rahva Muuseum (ERM) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA).

2005. aastal valminud KUMU maksis eurodesse ümber arvutatult 47 miljonit. ERM-i maksumuseks kujunes 87,3 miljonit eurot, millest kultuurkapitali rahastus oli 75 miljonit. EMTA ehitus läks maksma ligikaudu 12 miljonit eurot.

EMTA hoone valmimisega sel sügisel on kõik kolm hoonet nüüd valmis ehitatud, kuid ERM-i ja EMTA eest tuleb teha makseid veel 2023. aastani. Seejärel saaks kultuurkapitali toel hakata ehitama uusi hooneid, milleks tuleb riigikogul teha uus otsus, millised hooned riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta panna.

Kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud, et Tallinna linnahalli ooperimaja ehitust võiks rahastada kultuurkapitali rahast. Lisaks on räägitud, et kultuurkapitali toel võiks ehitada laskesuusakeskuse ja filmilinnaku. Kultuurkapitali toel suudetakse aastas rahastada kultuuriobjektide ehitust ca kaheksa miljoni euro ulatuses.