Rahvusooperi ja ERSO linnahalli paigutamine läheks maksma 160-170 miljonit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

2010. aastal suletud linnahalli kontserdihall, kuhu võiks tulla ooperi- ja kontserdisaal.
2010. aastal suletud linnahalli kontserdihall, kuhu võiks tulla ooperi- ja kontserdisaal. Autor/allikas: Linnahall.ee

Konverentsikeskuse kõrval rahvusooperi ja ERSO Tallinna linnahalli paigutamine läheb hinnanguliselt maksma 160-170 miljonit eurot. Kultuuriminister Tõnis Lukasel on valminud valitsuskabinetile memorandum, milles teeb ettepaneku võtta vastu valitsuse otsus, et järgmine kultuuri suurehitis, mis rajatakse kultuurkapitali rahaliste vahenditega, on just linnahalli tulev ooperi- ja kontserdimaja.

"Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali," märgib kultuuriminister Lukas ERR-i kasutuses olevas memorandumis.

Memorandum peaks tulema arutusele valitsuskabineti 17. oktoobri nõupidamisel. Lisaks ministritele on arutelule kutsutud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, sest Tallinna linn on linnahalli omanik ja on sinna kavandanud rahvusvahelist konverentsikeskust. Lukase plaani järgi võiksid aga linnahalli mahtuda ka ooperi- ja kontserdisaal, mis tagaks hoonele oluliselt suurema ja regulaarsema kasutuse, kui see oleks vaid konverentsikeskusel (mis jääks hoone senise jäähalli ossa).

Lisaks Kõlvartile kaasatakse kabinetinõupidamise arutelusse ka Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ning muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Hinnangulised kulud

Memorandumis märgitakse, et linnahalli ooperi- ja kontserdimaja rajamise ruumilahenduse projekteerimiskulud on 10-20 miljonit eurot. Sellele lisandub ehituskulu ning rahvusooperi ja ERSO hoonesse paigutamise kulu ca 150 miljonit eurot. Memorandumis märgitakse, et mõningane investeeringu suurenemine võib tulla tehnika ja sisustuse maksumusest ning ehitushindade tõusust.

Ooperi- ja kontserdimaja ehituse rahastamine võiks Lukase ettepanekul käia läbi kultuurkapitali. Nimelt toimuvad 2022. aastal viimased maksed Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja muusikaakadeemia saali ehituste rahastamiseks.

"Sellega on ellu viidud riigikogu 1996. aasta otsus kolme kultuuriehitise rajamiseks ning järgmiste kultuuriehitiste rajamist kultuurikapitali vahenditest ei ole veel otsustatud. Hinnanguliselt vabaneb ca 10 miljonit eurot aastas, mida saaks tasuda ehituse tarbeks võetud laenu tagasimakseks."

Kui abi antakse ooperimaja ehitamise projektile, on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Memorandumis tuuakse eraldi välja, et riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt võtab aega, tavapäraselt kuus kuud kuni aasta, kuid vahel ka kauem. Lisaks ei tohi abi anda enne, kui komisjon on andnud vastava loa.

Detailne kava ooperimaja rajamiseks

"Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali, mis peaks tulevikus olema helikindlate lüüsseintega liigendatav kolmeks ca 1200-kohaliseks saaliks, et erinevates ruumides saaks üheaegselt toimuda erinevad üritused. Vajadusel peaks seinu olema võimalik tõsta, et moodustuks ca 4000 inimest mahutav suur saal erinevate suurürituste tarbeks," märgib Lukas memorandumis.

"Et saale oleks võimalik eraldada, on vaja hoone katust võrreldes tänasega tõsta umbes 7-8 meetri võrra ja peab tekkima lavatorn, mis omakorda nõuab lavaosa tõstmist kuni 15 meetrit. Lava sügavuse saavutamiseks on vaja lava pikendada linnahalli tänaste välistreppideni. Täna on lava laius 60 meetrit, lava sügavus on aga puudulik. Et tekiks ooperile tarvilik lava sügavus, on vaja viia lava tagaseina paarkümmend meetrit tahapoole."

Ooperimaja töötaks rahvusooperi tarbeks keskmiselt neli õhtut nädalas.

"Lava ja saalide eraldamise võimalus tähendab, et üheaegselt võib toimuda ERSO kontsert või proov, mõni konverents ja peasaalis ooperi proov või etendus. Rahvusooper mängib hooajas uues hoones ca 160 etendust. Sellele lisanduksid 10-15 suuremat kontserti aastas. Nii jääks piisavalt päevi nii ERSO kontsertide (40-50 aastas) tarbeks kui konverentsideks või mis tahes erinevateks üritusteks."

Lisaks peaksid hoones olema erinevad rekreatsioonipinnad, et sellest kujuneks populaarne kohtumispaik linlastele ja huvitav atraktsioon Tallinnat külastavatele sise- ja välisturistidele.

Estonia tänased probleemid

Memorandumis märgitakse, et rahvusooper Estonia hoone ja teatrisaal rajati omal ajal arvestades draamateatri vajadusi. Sellest tulenevalt ei vasta rahvusooperi saal, lava ega ettevalmistusruumid ooperi- ja balletiteatri nõuetele. "Aastate jooksul läbiviidud renoveerimiste käigus on rahvusooperi ruumid viidud ooperi- ja balletiteatrile esitatavate nõuetega võimalikult suurde kooskõlla, kuid olemasolev hoone seab siiski omad piirangud, mida ka kõige parema tahtmise juures muuta ei saa."

Püsivate murekohtadena tuuakse konkreetsemalt välja saali kehv akustika. "Uue saali puhul saaks luua akustiliselt ideaalilähedased tingimused. See on väga oluline artistidele, kes saaksid teha oma tööd kartmata ülekoormust ja ülepinget. (häälepaelad, füüsiline koormus jne)."

Teise probleemina tuuakse välja, et Estonia lava mõõdud jäävad ooperi- ja balletiteatri lavastuste jaoks väikseks ja see seab piirangud repertuaari võetavatele lavastustele. "Eelkõige on probleem balletilavastustega. Laval pole vajalikku ruumi, et teha balletijooniseid ning võimaldada balletiartistidele piisavalt ruumi erinevate balletielementide sooritamiseks."

Kolmandaks, Estonia külg- ja tagalava on väga väiksed ehk pole pinda lavastuse dekoratsioonide montaažiks ja demontaažiks etenduseks ettevalmistamisel. Rahvusooperis on ka vähe proovisaale ja harjutusruume, mistõttu jagatakse olemasolevaid teiste hoones tegutsevate kunstiliste kollektiividega.

Lõpetuseks tuuakse välja, et praeguse rahvusooper Estonia hoone ümber on parkimine väga keeruline ja ebamugav, kuid linnahalli puhul oleks võimalik see probleem lahendada.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: