Lukas kunstihoonetele lootust ei anna - kulka raha on ette nähtud suurtele sümbolobjektidele

Kultuurkapitali rahaga tuleb ehitada või renoveerida suuri sümbolväärtusega objekte ning väiksemad objektid nagu kunstihooned peaksid jääma riigieelarve kaudu rahastada, leiab kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa).
"Kultuurkapitali vahendid avanevad uuesti 2023. aastal. Praegu on seal nõue, et korraga saab ehitada kahte objekti. Mõte on olnud riigikogul, et kultuurkapitali abil tehakse Eestile olulisi sümbolobjekte nagu ERM, KUMU ja EMTA. Et seda raha ei jaotataks erinevate väikeste objektide vahel ära. Need peaks minema ikka riigieelarvest," ütles Lukas ERR-ile kunstiorganisatsioonide pöördumist kommenteerides.
Kuigi Lukas soovitas kultuurkapitali raha asemel riigieelarvest neid hooneid renoveerida, tunnistas ta ka ise, et ka riigieelarvest tehtavate investeeringute osas on olukord pingeline.
"Praegu on investeeringute kava kokku tõmmatud, sest riigieelarve on paastu peale läinud, kuna eelmised valitsused kulutasid rohkem kui olid tulud. Nüüd peame olema lähiaastatel kokkuhoidlikumad. Riik investeerib riigieelarvest näiteks ERR-i telemajja ja rahvusraamatukogusse, mis on olnud pikalt kehvas seisus. Aga muidugi on neid objekte veel, mida on vaja ehitada ja renoveerida. Ma täiesti mõistan, et Tartu ja Tallinna kunstihoonetel on investeeringuid vaja, aga kultuurkapitali raha väiksemate objektide peale ära jaotada ei ole õige - siis ei saa me sümbolobjekte ehitada," kordas Lukas oma mõtet.
Lukas kommenteeris ka kunstivaldkonnast tulnud nurinat, et riigi jaoks on teater rahastamisel prioriteetsem kui kunst.
"Ma ei usu, et näiteks muusika valdkond on võrreldes teatriga alarahastatud või et kirjanduse ja kunstiga riik üldse ei tegele. Samal ajal jätkub ju kirjaniku- ja kunstnikupalga maksmine. Järgmisel aastal saame kaks uut palgasaajat lisaks, nii et kunsti ei ole me päris ära unustanud," ütles Lukas.
Lukase avaldus tegi kunstnikud kurvaks
Eesti Kunstnike Liidu president, kultuuriministrile saadetud pöördumise üks allakirjutajaid Elin Kard ütles ERR-ile, et tal on kurb meel, et Lukas nii mõtleb. "Kas Tartu kunstimuuseum on väike objekt? Pealegi on nad aastaid riigi poole oma muredega pöördunud. Kui kunstihooned on riigi jaoks liiga väikesed, siis ootaks, et riik pakub välja alternatiive, kuidas need hooned kaasaegsetele nõuetele vastavaks muuta," märkis Kard.
Kard lisas, et riigipoolne rahastus peaks olema solidaarne ja kaasama kõiki valdkondi võrdselt. "Siiani on olnud sümptomaatiline, et enam on kaasatud need, kes rohkem häält teevad. Kunstivaldkonnad on olnud oma nõudmistes väga tagasihoidlikid, aga meie mured on suured. Meil pole midagi selle vastu, et kultuurkapitali rahaga plaanitakse ehitada ooperiteater, pealegi on meie soovitud summad üliväikesed ooperiteatri või kõigi teistega võrreldes," sõnas Kard.
Erinevad kunstiorganisatsioonid tegid kultuuriministrile ettepaneku, et riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta tuleks panna viis kunstiga seotud hoonet - Eesti kaasaegse kunsti muuseum, Narva muuseumi kunstigalerii, Tallinna kunstihoone, Taru kunstimaja ja Tartu kunstimuuseum. Kunstiorganisatsioonide hinnangul on need hooned aastakümneid oodanud investeeringuid ning 29,25 miljoni euroga saaks nad kõik nelja aastaga korda teha. Kultuuriminister Lukas on ise avaldanud arvamust, et kultuurkapitali rahaga võiks rajada linnahalli ooperiteatri.
Toimetaja: Urmet Kook