Kuna 2023. aasta algul lõpeb kultuurkapitalist Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Muusikaakadeemia uue saali finantseerimine, siis plaan on, et riigikogus võetaks vastu otsus, et järgmiseks finantseerimisobjektiks võiks olla rahvusooperi uus hoone, mis paikneb siis Linnahallis, rääkis Mäe ERR-ile. "Nii et rahastus toimuks läbi kultuurkapitali."

Riisalu pole kuulnudki

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles samas ERR-ile, et linnal on käimas läbirääkimised erainvestoritega, et Linnahallist rahvusvaheline konverentsikeskus luua. Et sinna ka ooperiteater tuleks, sellest kuulis abilinnapea esimest korda. 

"Tõsi on see et Linnahalli ooperiteatri teema on ühe võimaliku variandina olnud päris pikalt õhus. Seal on seda isegi hinnastatud. Ja räägitud mingist 120 miljonist eurost, mis pidi kuskil olemas olema," ütles Riisalu. "Kurbusega pean aga kinnitama, et kui keegi sellise otsuse on teinud, siis võõrale varale  otsust teha ilma omanikku teavitamata  väga mõistlik ei ole. Ehk et Tallinna Linnahall kuulub Tallinna linnale. Enne kui mingite uudistega välja tulla, peaks seda meiega arutama. Võib-olla  me sellisel juhul oleksime nõus küll, aga siis peaks riik, kes seda sinna teha tahab, selle meilt ära ostma õiglase hinnaga."

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et linnaga on läbirääkimisi alustatud.

"Sinna tulevad mõlemad – konverentsikeskus senise jäähalli kohale ja suure saali haaraks  endale siis ooperiteater," ütles Lukas. "Olen linnapeaga rääkinud. Aga praegu valmistame ette materjale, et esitada see valitsuskabineti istungile, kuhu on kutsutud ka linnapea. See toimub kahe nädala pärast."

Konverentsikeskusele jääks endine jäähall

Vikerraadio hommikusaates ütles Lukas, et Tallinnas liigub info tõenäoliselt aeglaselt. "Olen kohtunud linnapea Mihhail Kõlvartiga ja oleme kokku leppinud, et viin teema valitsuse istungile. Kultuuriministeeriumi poolt on materjalid ette valmistatud."

Lukas selgitas, et Linnahalli konverentsikeskuse rajamisel on silmas peetud endist jäähalli osa, suure saali tarvis seni plaani polnud. Sinna olekski kavas rajada lavakompleks ooperietendusteks.

Lisaks on endiselt võimalik erainvestori kaasamine, kuna linnahalli suuruse tõttu on arendusvõimalusi lisaks ooperisaalile ja konverentsikeskusele veel, ütles Lukas.

"Estonia ei koli," märkis Lukas. "Suur osa seniseid funktsioone jääks samasse majja."

Samas lubaks mere ääres suure ooperisaali rajamine tuua ooperisse enam väliskülastajaid, samuti võtta vastu suuri välislavastusi.

Otsuse kultuurkapitali investeerimisrahastust rahvusooperile raha suunamiseks peab tegema riigikogu. 2023. aastast on selleks raha vaba, tõdes Lukas.

Lukas möönis, et alustatud protsess on pikk ja Linnahalli uuel kujul avamiseni võib minna kuni 10 aastat.

Strateegias 40 miljonit

Järgmise aasta riigieelarves Linnahallile raha ette nähtud ei ole, kuna Euroopast pole saadud riigiabi luba. Tänavu kevadel vastu võetud riigieelarve strateegias 2020-2023 on kirjas, et Tallinna Linnahalli rekonstrueerimiseks rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks eraldatatkse 40 miljonit eurot.

Sellest rahast jätkub Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul projekteerimiseks ja natuke jääb ka üle.