"AK. Nädal": kas Eesti senine kalmistukultuur on hääbumas? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Käes on hingedeaeg, mil lähedaste kalmudele on kombeks viia küünlaid. Mitusada aastat püsinud Eesti kalmistukultuur on aga hääbumas, sest aina enam inimesi loobub lähedase põrmu matmisest surnuaeda ning viimaseks rahupaigaks valitakse kas urnimüür või kaunis koht looduses. Kas kalmistul lähedaste mälestuseks küünla süütamise traditsioonist saabki ajalugu ja kuidas elada teadmisega, et looduslikult kaunist kohast on saanud üleöö kellegi viimne peatuspaik, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Vanarahvas ütles, et hauakaevajal on tööd iga riigikorra ajal. Viimastel aastatel on tuhastamine aina populaarsem ja see jätab hauakaevajad tööta. Küll tekitab see küsimuse, kui väärikas on lahkunud lähedase põrmu hoidmine raamaturiiulis või puistamine loodusesse.

Kui paarikümne aasta eest alustas Eestis tööd esimene krematoorium, siis suhtuti tuhastamisse võõristusega, nüüd on esialgsest pelgusest üle saadud. Küll aga ei ole veel välja kujunenud reeglid, kuidas lahkunu tuhaga väärikalt käituda.

"Me võime ju kuidagi selle vastu võidelda või propageerida endiselt kalmistule matmist, aga tõenäoliselt, inimene on praktiline, ka need, kes oma lähedaste surnukehade eest hoolitsevad või maise tuleviku pärast hoolitsevad, on praktilise meelega ja ma arvan, et see kipub olema meie tulevik, et kolumbaariume tuleb Eestisse rohkem," ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kui Tallinna toomkirik alles kaalub oma urnimüüri ehk kolumbaariumi loomist, siis paar aastat tagasi avatud Tartu Pauluse kiriku kolumbaariumis on 160 inimese põrm.

Urnimüüri kasuks otsustatakse piiskop Joel Luhametsa sõnul seetõttu, et altari alla matmine on kristliku kiriku kõige klassikalisem matmisviis, aga ka praktilistel põhjustel, sest linna surnuaedades pole enam vabu platse.

"Kolmas põhjus on see, et pered on väikesed, lapsed on välismaal tööl ja ei ole neid, kes hauaplatsi korras hoiavad, see teeb inimestele natukene haiget ja siis nad tahavad hoida seal, kus ei ole kohustust, kogudus hoiab siin korras," märkis piiskop Luhamets.

Luhametsa sõnul on Eesti kalmistukultuur muutumas, sest muutunud on nii elu ise kui ka inimeste suhtumine sellesse. "Kui inimene muutub enesekeskseks, kui tegemist on ainult siinpoolsusega, siis kahtlematult kalmistukultuur muudab oma vormi."

Luhametsa hinnangul on lähedase mälestust lihtsam hoida, kui on teada kindel koht, kus põrm puhkab. Seetõttu ei poolda ta viimasel ajal aina enam levinud kommet puistata lähedase tuhk mõnda lahkunu jaoks olulisse paika. "See võib hakata häirima, kui me teame, et igale poole on lahkunute põrmusid või tuhkasid visatud."

Piiskopi sõnul on kõige hullem variant, kui tuhk maetakse mõne maja juurde, sest hoone järgmist omanikku võib hakata haud aias häirima.

Kalmistuseaduse loomisel osalenud peapiiskopi sõnul kaaluti omal ajal lahkunu tuha matmise kohustuslikuks tegemist.

"Riigi esindajad ja juristid, kes seda seadust aitasid koostada, ütlesid, et me ei suuda tagada järelevalvet, me ei suuda sundida inimesi matma oma lähedaste urne. See on ikkagi sisemise väärikuse küsimus ja küllap ka silmaringi ja harituse küsimus," nentis peapiiskop Viilma.

Viilma sõnul tasub sel teemal arutledes meeles pidada, et inimesed on surmaga kokku puutudes väga emotsionaalsed, nad soovivad oma lähedase jaoks midagi väga ilusat, kuid ei suuda ette näha kõiki praktilisi probleeme, mis ajaga võivad tekkida.

"Praegune kalmistuseadus ega kalmistu kasutamise eeskiri, Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri ei reguleeri tuha matmist. Seega inimene võib põhimõtteliselt tuhaurni endale koju jätta või koju matta, mis iganes temaga teha," rääkis Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevas.

"No igatepidi võib, aga parem oleks, kui lahkunud oleks asetatud ikka pühitsetud paika, kindlasse kohta, mis on selleks eraldatud, kus on meil kergem hoida mälestust alles," arvas piiskop Joel Luhamets ja lisas, et mälestused pole küll igavesed, aga neid on lihtsam hoida, kui see võimalus on olemas.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: